Foto : DR Francisco Guterres Lu-Olo,
Prezidenti RDTL

Salaun Laline Lariguto CNE
Dili, 12 agostu 2021

Señores Titulares no Eis-Titulares Órgauns Soberania
Señores deputadus no membrus VIII Governu
Reverendu Bispu Dom Basílio de Nascimento
Ilustre Dekanu Korpu Diplomátiku
Líderes ka Reprezentantes partidus polítikus
Prezidente no Komisáriu sira husi Comissão Nacional das Eleições.

Diretor STAE no ekipa tomak
Señoras no señores
Hamutuk konvidadus atus ida resin mak señor Prezidente Komisaun Nasional Eleisoins konvida atu mai hariku workshop nasionál ida ne’e, inklui líderes istórikus no personalidades importantes ne’ebé balun sei partisipa nu’ udar orador.

Parabéns ba Prezidente CNE no ba ekipa tomak foti inisiativa halo workshop ida ne’e atu fó biban ba partisipante sira fahe sira nia koñesimentu, esperiénsia no hanoin rasik kona-ba demokrasia iha ita-nia Rai doben Timor-Leste. Sei tetu hamutuk iha ne’e kona-ba eleisaun sira ne’ebé hala’o ona ba Prezidente Repúblika no Parlamentu Nasional no oinsá ita prepara di’ak liután ba atu eleitoral sira previstu ba tinan 2022 no 2023.

Ho haksolok mak Prezidente Repúblika fó-hatene ba maluk sira hotu katak Parlamentu Nasional, ho kolaborasaun husi Governu, hadi’ak dadaun lejislasaun relasiona ho organizasaun no prosesu eleitoral tomak. Kona-ba lejislasaun nesesária ba eleisaun sira tuir mai, Prezidente Repúblika promulga ona alterasaun daneen ba Lei Eleitoral ba Prezidente Repúblika no alterasaun datolu ba Lei ba Órgauns Administrasaun Eleitoral. Kona-ba alterasaun dahuluk ba Lei kona-ba Resenseamentu Eleitoral, Parlamentu Nasional sei hadi’ak, iha tempu badak, atu Prezidente Repúblika bele promulga.

Lei ordinária sira ne’e tenke bazeia ba Konstituisaun RDTL, hamutuk hotu, mak sai matadalan no instrumentu ba CNE no STAE, órgaun sira ne’ebé halo parte mákina Estadu, ho ida-idak nia lideransa, organizasaun no funsionamentu rasik, maibé servisu hamutuk hodi tau matan ba organizasaun no prosesu eleitorál atu hetan susesu.

Senõras no señores,
Timor-Leste hatuur-an nu’udar Estadu Direitu Demoktrátiku bainhira ita restaura ita-nia independénsia iha 20 maiu 2002, no hamriik ho Konstituisaun moderna ida, aprova husi Assembleia Konstituinte. Ho Assembleia boot ida ho ida-idak nia hanoin rasik no mós ho pezu partidu ida-idak nian, reprezentante Povu ualu nulu resin ualo, hili husi partidu polítiku 12, konsege fó neon ba malu no prodús duni, iha tempu badak ida, lei inan ba ita hotu, ne’ebé define prinsípius direitu, demokrasia, soberania nasional, independénsia nasional no unidade nasional. Konstituisaun RDTL ne’e mak sai matadalan ba projetu lei ordinária sira ne’ebé Parlamentu Nasional aprova no Prezidente Repúblika promulga no nakfila ba lei bainhira publika ona iha Jornal Repúblika.

Ita-nia Konstituisaun tau as vontade Povu nian no dignidade ema nian. Tanba soberania no poder polítiku iha Povu nia liman mak artigu 7 Konstituisaun RDTL fó kbiit ba Povu atu hili partidu polítiku ka koligasaun polítiku-partidária no, indiretamente, deputadu no ukun-nain sira, liuhusi eleisaun universal, livre, igual, diretu, sekretu no periódiku, ne’ebé ita hala’o tinan lima-lima.

Eleitór rejistadu iha STAE mak hili partidu polítiku ka koligasaun partidus polítikus, ne’ebé nia fiar katak bele duni kumpre programa dezenvolvimentu no kompromisu polítiku sira ne’ebé ida-idak promete durante kampaña eleitorál. Bainhira partidu polítiku ka koligasaun manán votus no hetan direitu ba asentu parlamentár ho reprezentasaun proporsionál, ninia membru sira mak sei bá tuur iha Parlamentu Nasional. Tanba ne’e kualidade Parlamentu Nasional, nu’udar órgaun lejislativu, depende husi membru sira ne’ebé tama iha lista kandidatus partidu nian no manán eleisaun lejislativa.

Tanba Governu forma husi partidu ka koligasaun ne’ebé hetan asentu parlamentar iha eleisaun, kualidade governasaun depende mós husi partidu polítiku ka koligasaun vensedór sira. Ida ne’e akontese tanba ita hili demokrasia reprezentativa. Maluk sira ne’ebé tuur iha Parlamentu Nasional tanba partidu mak hili sira maibé, bainhira sai deputadu ka membru Governu, tenke tau as mak interese nasionál. Tanba órgauns soberania rua ne’e, Parlamentu no Governu, harii ho vontade Povu nian maibé membrus hili husi partidu polítiku ida-idak, importante ba líder sira tenki hatán ba kestaun kualidade dezempeñu husi membru eleitu ida-idak.
Importante ba partidu ida-idak haree mós sira-nia programa no estatutu hodi tuir prinsípiu no valor sira husi Konstituisaun atu hametin demokrasia. Purezemplu: Órgaun sentral no estrutura sira seluk partidu ida-idak nian tenke harii liuhusi eleisaun livre no periódika tuir estatutu ida-idak nian, ne’ebé mós haktuir Konstituisaun RDTL no Lei Partidus Polítikus nian.
Nune’e, governasaun País nian depende ba rezultadu husi ezersísiu votu husi eleitór ida-idak ba partidu polítiku ka koligasaun.

Edukasaun sívika importante tebes hodi votante ida-idak hatene ho konxiénsia rasik vota ba partidu ida ne’e ka ida seluk. Tanba ne’e mak CNE, partidu polítiku no organizasaun sosiedade sivíl sira halo edukasaun sívika kona-ba prosesu eleitoral. Edukasaun sívika ida ne’e tenke fó-hanoin ba sidadaun sira atu hili partidu sira ne’ebé iha programa no estatutu di’ak, la’ós haree de’it ba líder ka personalidade ruma iha partidu.
Programa partidu sira-nian mak hatudu prinsípius, valores no saída mak partidu ida-idak, inklui sira-nia líderes, sei halo atu hatuur metin Estadu Direitu Demokrátiku no hala’o dezenvolvimentu ida ne’ebé fó benefísiu efetivu ba Povu tomak.

Ita hotu hanesan sidadaun Timor-Leste presiza iha konxiénsia klean katak demokrasia la’ós fó de’it biban ba Povu vota iha eleisaun ba Prezidente Repúblika no ba eleisaun lejislativa hodi partidu sira manán assentu iha Parlamentu Nasional no kaer governasaun ba ita-nia rai.
Nune’e, kompromisu eleitorál mak sai sasukat loloos ba ukun-nain sira ne’ebé povu hili.
Ita nia Demokrasia hetan ona rekoñesimentu nasional no internasional maibé ita sei presiza hala’o no lori ba oin di’ak liután hodi hadi’ak Povu nia moris.
Maluk partisipante sira hotu
Señoras no señores!

Ha’u hakarak husu ba imi hotu atu haree mós ba direitu maluk defisiente sira nian atu vota iha eleisaun prezidensiál no parlamentar. Konstituisaun rekoñese direitu ida ne’e no hatete katak Estadu iha dever, tuir ninia posibilidade, atu promove, liuhusi lei, protesaun ba ezersísiu direitu atu vota husi maluk defisiente sira.

Molok ramata, ha’u hakarak felisita Dr. Alcino Barris, nu’udar Prezidente CNE no mós ninia ekipa tomak ba servisu exelente ho responsabilidade as no klean tebes ba mandatu husi tinan 2016 to’o 2021 no husik hela legadu di’ak tebes ida ba instituisaun ida ne’e. Ba Prezidente CNE foun, eleitu husi Parlamentu Nasional, Dr. José Agostinho Belo, no ninia ekipa tomak, ha’u deseja susesu ba knaar todan ida ne’e.
Iha fulan haat tuir mai, instituisaun relevante sira ho knaar relasiona ho resenseamentu eleitoral no organizasaun eleisoins sei servisu maka’as tebes atu eleisaun prezidensial bele la’o ho susesu iha marsu 2022.

Ba CNE no STAE no mós ba ekipa organiza no partisipante sira iha workshop nasional ida ne’e, ha’u fó fiar katak sei identifika aspetu pozitivu no negativu liuhusi esperiénsia uluk, atu halibur lisaun di’ak hodi hasa’e partisipasaun Povu nian iha eleisaun sira tuir mai no garante katak sei lao iha ambiente hakmatek, livre, demokrátiku no justu.
Hamutuk no ho Konstituisaun RDTL nu’udar ita-nia matadalan prinsipál, ita hakiak no haburas ita-nia País, ho demokrasia, pás no estabilidade no hasa‘e moris-di’ak ba Povu tomak.

Ho intervensaun ida ne’e ha’u deklara abertura ba workshop ida ne’e no saúda inisiativa ba peskiza eleitorál ne’ebé CNE halo tiha ona no fó-sai rezultadu iha livru ida hanaran: SASUKAT BA ESTADU DIREITU DEMOKRÁTIKU, ne’ebé atu lansa ohin.
Votos de sucessos ba sorumotu ida ne’e.

Viva Timor-Leste!