Dua kandidat presiden memimpin perolehan suara sementara pilpres Timor Leste yang kelima ini.(Foto: AFP Photo/Jewel Samad)

Jakarta, CNN Indonézia – Timor-Leste hala’o eleisaun prezidensiál iha loron Sábadu (19 / 3). Kandidatu na’in 16 ba Prezidénsia país ne’e, ne’ebé uluk mai husi Amu katóliku sira atu manán prémiu Nobel da Páz.

Kandidatu balu mak atuál Prezidente Francisco “Lu Olo” Guterres, eis Komandante forsa Defeza Timor-Leste Lere Anan Timur, no manán prémiu Nobel da Pás Jose Ramos-Horta.

Iha feto na’in haat ne’ebé mós kandidata an ba Prezidente Timor-Leste. Feto ida mak Vise-Primeiru Ministru Armanda Berta dos Santos.

Husi rezultadu preliminár ne’ebé Universidade Nasionál sira rekolla, iha kandidatu na’in rua ne’ebé hetan votu barak liu, hanesan Ramos-Horta no Prezidente Repúblika Guterres.

Iha Domingu-Domingu (20 / 3) barak liu mak porsentu 73 hosi totál votu. Totál votu afavór 45.88% hosi Ramos-Horta no Prezidente Repúblika simu apoiu 22.66 pursentu.

Kandidatu na’in 14 seluk manán menus hosi porsentu 10, cita husi The Sydney Morning Herald.

Iha eleisaun prezidensiál Timor-Leste nian ida-ne’e, asuntu prinsipál ne’ebé diskute maka diversifikasaun ekonómika, hodi konsidera katak nasaun foun liu iha Sudeste Aziátiku depende liu ba fornesimentu mina-rai no gás nian husi rai-li’ur.

Votasaun dura to’o tuku 3 lokraik. Maske nune’e, iha votante balu iha kapitál ne’ebé la bele soe sira-nia boletín tanba polítika uma-kain.

“Ema barak la bele vota tanba dadus sira-ne’e la rejista hanesan sidadaun sira hosi sidade Dili nia li’ur,” Joao Ximenes, Xefe eleisaun ida iha postu Comoro, hateten fila-fali.

Ximenes mós hateten katak ema na’in rua hetan kapturasaun iha postu eleisaun bainhira protesta mosu kona-ba asuntu ne’e.

Maske nune’e, ofisiál sira hateten katak sira la bele kalkula ema hira mak sei afetadu husi Estadu nia ukun.

Maske iha problema sira ne’ebé akontese durante eleisaun, ema balu konsege vota, sira mós espresa sira-nia esperansa no esperiénsia iha eleisaun prezidensiál dalimak dezde Timor-Leste nia independénsia.

“Ita tenke hili jerasaun foun atu ita bele harii nasaun ida-ne’e,” tenik Jorge Mendonca Soares, ne’ebé foin remata queu iha postu eleisaun ida iha Dili, iha loron sábadu (19 / 3).

Eleitór ida-ne’ebé foun, naran Marco dé Jesus, hatete katak nia sente laran-taridu tebes. Maske nune’e, nia fila fali ba ninia komposure hafoin hetan ajuda husi funsionáriu eleisaun sira.

Nia dehan: “ha’u sente orgullu tanba ha’u bele kumpre ha’u-nia obrigasaun nu’udar eleisaun.”

Ha’u hein katak ha’u-nia desizaun bele lori mudansa ne’ebé di’ak no di’ak. ”

Iha Timor-Leste nia sistema polítiku, Prezidente iha autoridade atu forma Governu, Ministru veto sira, no disolve Parlamentu.

Hafoin Indonézia sai tiha husi Indonézia, Timor-Leste kontinua hetan instabilidade polítika.

Iha eleisaun 2018, Guterres lakohi jura ba Ministru sira husi partidu Rekonstrusaun Nasionál Timor-Leste (CNRT). Partidu ne’e lidera husi eis Primeiru Ministru Xanana Gusmao.

Cita husi Britannica, Gusmão mak Prezidente Timor-Leste ba dahuluk no nia serve nu’udar Primeiru Ministru.

Dezde tempu ne’ebá, Timor-Leste kontinua sente polítika ne’e. [mf]

https://www.cnnindonesia.com/internasional/20220321080151-106-774029/timor-leste-gelar-pilpres-peraih-nobel-unggul-suara-sementara