Prezidente Parlamentu Nasional Aniceto Guterres Lopes(Fontes foto: Parlamento.tl/google)

Dili— Parlamentu Nasional iha plenaria debate orsamentu Estadu retifikativu Kuarta semana ne’e halo ona aprovasaun final global ba proposta lei 38/V IV kona ba primeira alterasaun lei númeru 1/2022 13 de Janeiru orsamentu jeral Estadu 2022, Segunda alterasaun lei númeru 8/2008 30 de Juñu, lei tributaria no kriasaun fundu ba kombatentes libertasaun nasional.  Orsamentu Estadu retifikativu tinan 2022 ho total montante billiaun 1,525,254.428 dolares Americano ho votus afavor 36, kontra 22, abstensaun 5.

Montante orsamentu retifikativu aprovadu ne’e iha aumentu husi proposta orsamentu Estadu retifikativu inisial husi Guvernu ho montante bilaun 1.1 dolares Americano.

Prezidente Parlamentu Nasional Aniceto Guterres ordena imediata komisaun C asuntu finansas atu finaliza kedas redasun final ba orsamentu retifikativu aprovadu loron ne’e hodi haruka kedas ba Prezidente Repúblika Fracisco Guterres Lu-Olo atu halo promulgasaun.

Iha nia intervensaun encerramentu debate orsamentu retifikativu, Prezidente Parlamentu nasional Aniceto Guterres hateten, aprovasaun orsamentu retifikativu 2022 signifika konfiansa Parlamentu Nasional ba VIII Guvernu konstitusional. Tanba ne’e Prezidente Parlmentu Nasional Aniceto Guterres husu ba Primeiru Ministru Jeneral Taur Matan Ruak atu Guvernu ezekuta diak orsamentu retifikativu aprovadu hodi fo solusaun ba problema povu no problema Estadu. Enkuantu Parlamentu Nasional sei kumpri nia knar halo fiskalizasaun ba ezekusaun orsamentu Estadu tomak 2022 nian inklui orsamentu retifikativu 2022 aprovadu.

Enkuantu Primeiru Ministru RDTL Jeneral Taur Matan Ruak iha nia diskursu ba encerramentu debate orsamentu retifikativu hateten, laos normal iha demokrasia katak sira nebe lakon kumpri promesa nebe sira halo ba povu iha kampainya eleisaun, ba sa, normalmente iha demokrasia sira nebe tenke kumpri promesa ba povu maka sira nebe manán iha eleisoins. Primeiru Minsitru promete Guvernu sei halo esforsu hotu hodi implementa diak orsamentu retifikativu ne’ebe Parlamentu Nasional Aprova ona.

Primeiru Ministru hateten, orsamentu retifikativu aprovadu orienta liu ba povu ho prinsipiu “ema maka sai sentru atensaun”, liu-liu iha verva fundu ba veteranus hodi halakon esklusividade no hahú era inklusividade no torna insustentabilidade ba sustentabilidade. Tanba fundu veteranu sei uza deit nia jurus hodi fo asistensia ba veteranus sira.        Nune’e mos fundu impréstimu suave nebe sei orienta forma  integradaba ba seitor produtivu fasilita kréditu hodi dada atensaun seitor privadu ba iha seitor produtivu nebe sai hakat estratéziku hodi fo kbiit ba Estadu atu konfia iha an rasik, ho moto valoriza produtu lokal Nasaun nian. [ag]