Prezidente Repúblika, DR. Francisco Guterres Lú Olo

DISKURSU HOSI SUA EXELÉNSIA PREZIDENTE
REPÚBLIKA

DR. FRANCISCO GUTERRES LÚ OLO

IHA

SERIMÓNIA KONDEKORASAUN VETERANUS

LUTA LIBERTASAUN NASIONAL

Dili, 17 MAIU 2022

2

Señor Prezidente Parlamentu Nasional
Señor Primeiru-Ministru, Jeneral Taur Matan Ruak
Señor Prezidente Tribunal Rekursu
Señores Eis-Titulares
Señores Deputadus no Membrus VIII Governu
Maluk Kombatentes Libertasaun Nasional, hosi Frente Armada,
Frente Klandestina no Frente Diplomátika/Esterna
Famílias mártires no kombatentes sira-nian, iha Timor-Leste tomak
Reprezentante-sira hosi organizasaun sosiedade sivíl no konfisaun
relijioza
Señor Dekanu Korpu Diplomátiku
Señoras no señores,

Ho onra no orgullu boot mak ha’u kondekora ba dala ikus liu, ho
naran Estadu Timor-Leste, veteranus luta libertasaun nasional, ne’ebé
reziste entre tinan sanulu resin lima no tinan sanulu resin sia, liuhusi
dalan oioin no ho ida-idak nia kbiit rasik, hodi tanen ita nia mehi boot
atu afirma-an iha mundu, nu’udar Nasaun no Povu ida ho identidade
rasik.

3
Hamutuk hotu sobreviventes neen nulu resin neen no saudozu
sanulu resin hitu mak simu rekoñesimentu no valorizasaun nu’udar
eróis no eroínas nasionais, iha loron ohin, 16 maiu 2022, iha
Palásiu ida ne’ebé fó honra permanente ba ita-nia líder polítiku,
mártir no erói nasionál, Prezidente Nicolau dos Reis Lobato.
Ho kondekorasaun ida-ne’e, kombatentes libertasaun nasional Luta
Armada – Frente Interna, rejistadu no validadu, ne’ebé tuir lei,
klasifika nu’udar veteranus, simu hotu ona rekoñesimentu no
valorizasaun husi Estadu Timor-Leste.
Di’ak tebes bainhira Estadu organiza atu solene ida hodi rekoñese no
valoriza kombatente libertasaun nasional liuhusi kondekorasaun
OTL, grau Colar! Maibé Estadu fó mós protesaun ba sira-nia
dependente sira, oan kiak no faluk sira.
Rekoñesimentu no valorizasaun ba luta-nain sira konsagra iha ita-nia
Lei Inan no, nune’e, Estadu hatene ninia obrigasaun husi kedas loron
ita restaura ita-nia indepedénsia nasionál, iha 20 maiu 2002.
Artigu 11 Konstituisaun RDTL hatete katak “Estadu asegura
protesaun espesiál ba mutilados de guerra, órfauns no dependente
sira husi luta-nain sira ne’ebé fó sira-nia vida ba luta independénsia
no soberania nasional no proteje hothotu ne'ebé partisipa iha
rezisténsia”.

4
To’o ohin loron Estadu nia apoiu ba Kombatentes Libertasaun
Nasionál konkretiza liuhusi:
1) subvensaun públika ne’ebé fulan-fulan fahe ba kombatentes
libertasaun nasional sobreviventes no famílias mártires sira-
nian tuir validasaun ba ida-idak ninia partisipasaun iha luta
libertasaun nasional;
2) Harii Jardin Eróis Pátria – fatin ida ne’ebé sai sentru
permanente omenájen ba sira no ne’ebé tama ona iha roteiru
turístiku-istóriku no edukativu ba vizitante sira no jerasaun
hothotu ohinloron no ba abanbairua.
3) Estadu Timor-Leste fornese kaixaun no hakoi ita-nia eróis ho
onras Estadu, iha Jardim dos Heróis da Pátria ka iha rate
seluk tuir desizaun família nian;
4) Harii ekipa médika espesiál ida hodi tau matan ba saúde
kombatentes libertasaun nasional no família sobreviventes
no mártires sira-nian;
5) Fasilita asesu ba kréditu;
6) Fó ona subsídiu iha tinan 2020 no 2021 ba veteranus 20-24
anus hamutuk 116 hodi harii ka hadi’ak sira-nia uma;
7) Fó bolsas Estudu ba Kombatentes no mártires nia oan sira
liuhusi Ministériu ba Asuntus Konbatentes Libertasaun
Nasionál, husi ensinu báziku to’o universitáriu.

5
Maluk kombatentes libertasaun nasional no família mártires
sira-nian
Apoiu sira ne’ebé Estadu fó ba luta-nain sira to’o agora kobre ho
osan ne’ebé tama iha Orsamentu Jeral Estadu tinan-tinan. Osan ne’e
mai de’it husi ita-nia Fundu Minarai ne’ebé ita investe iha rai-liur ho
intensaun atu hetan funan boot. Maibé lakon ka manan funan
depende ba merkadu finanseiru. Tinan ida ne’e, purezemplu, entre
fulan fevereiru no abril, ita-nia Fundu Minarai lakon liu millaun atus
sia.
Tuir komunikadu imprensa husi ita-nia Banku Sentral, ho data 4 maiu
2022, ita nia Fundu Minarai sei iha biliaun sanulu resin hitu resin.
Osan ne’e sei mohu se ita hasai de’it ba despeza tinan-tinan. Estadu
Timor-Leste halo ona investimentu balun ho retornu maibé presiza
foti inisiativa foun seluk atu hamenus dependénsia husi Fundu
Minarai.
Iha ha’u-nia diskursu sira uluk, ha’u halo apelu ba Governu no mós
ba CCLN atu harii rasik Fundu Veteranus atu bele sustenta apoiu ba
ita-nia luta-nain sira no sira-nia família.Ikus mai, ho haksolok mak
ha’u simu informasaun katak liuhusi inisiativa Sekretaria Estadu ba
Asuntus Kombatentes Libertasaun Nasional, kombatente ida-idak
deskonta dadaun ona USD 30,00 fulan-fulan no konsege halibur ona

6
montante boot ida iha sira-nia konta komún iha banku ida. Konsellu
Kombatentes Libertasaun Nasional- CCLN mak jere konta bankária
ida-ne’e tuir osan-nain nia interese rasik. Ne’e konta privada ida no
Estadu la interfere iha jestaun ba konta ida ne’e.
Haree ba situasaun inserteza boot liután iha mundu tanba funu iha
Rai Ukrania no ita-nia minarai mós sei maran loron ruma, Estadu
Timor-Leste tenke buka dalan di’ak liu atu oinsá investe ho di’ak
osan ne’ébé hasai husi Fundu Minarai atu bele kontinua tau matan
nafatin ba ita-nia kombatentes libertasaun nasional.
Prezidente Repúblika simu ona Dekretu ida husi Parlamentu
Nasional ne’ebé aprova pedidu husi Governu atu halo alterasaun ba
Lei Orsamentu Jeral Estadu 2022 ne’ebé prevé biliaun ida atu harii
Fundu Veteranus. Prezidente Repúblika seidauk deside promulga ka
veta diploma ne’e. Karik promulga, Governu mak sei haree, liuhusi
Dekretu-Lei ida, sá modelu investimentu mak sei uza atu fó
rendimentu boot no lalais liu ba Fundu Veteranus. Tuir ezekutivu nia
hanoin, ho osan-funan husi Fundu ne’e mak Governu sei uza ba
programas apoiu ba Kombatentes Libertasaun Nasional iha área
sosiál, edukasaun, saúde, empregu, asesu ba kréditu no mós atividade
ne’ebé bele fó rendimentu.

7
Tuir mós Govenru nia hanoin, Fundu ida ne’e sei iha autonomia
administrativa, finanseira no patrimoniál. Sei la benefisia de’it sira
ne’ebé klasifika nu’udar Veteranus, ho partisipasaun luta tinan 15
to’o tinan 24 maibé hothotu ne’ebé validadu nu’udar Kombatente
Libertasaun Nasionál. Nune’e, osan biliaun ida ne’ebé VIII
Governu husu atu hasai husi Fundu Minarai, la´ós atu halo despeza,
la’ós atu gasta, la´ós atu selu pensaun ka saída de’it, maibé atu
investe iha Fundu ida hodi hetan funan babeibeik. Nune’e, Fundu
ida ne’e, ho jestaun di’ak no ho kontribuisaun hothotu nian, sei
haburas no haklean sentidu solidariedade entre luta nain-sira no
hamenus sira-nia dependénsia husi Fundu Minarai liuhusi
Orsamentu Jeral Estadu.
Tuir proposta Governu nian, Fundu ne’e sei jere husi Konsellu
Administrasaun prezide husi Primeiru-Ministru no sei envolve mós
membrus Governu ba asuntus kombatentes libertasaun nasional no
finansas.
Maluk kombatentes libertasaun nasional namokari iha Timor-
Leste tomak no iha rai-liur.
Husi soren ida, Estadu kumpre dadaun ninia dever atu rekoñese no
valoriza kompatriotas kombatentes Luta Libertasaun Nasional tuir

8
ita-nia Lei Inan haruka. Husi soren seluk, nu’ udar sidadã no
sidadaun Timor-Leste, kombatente ida-idak, iha dever atu sai modelu
di’ak
ba família uma laran no mós ba jerasaun foin-sa’e sira. Bainhira
veteranu ida deside tuir kursu formasaun ruma iha eskola tékniku-
profisionál ka Universidade, nia hatudu kedas ninia vontade atu
hakbiit-an. Husi hahalok ne’e, nia sai modelu di’ak ba oan sira no ba
sosiedade tomak. Bainhira hakbiit-an rasik hodi hetan abilidade foun
ida, bele intervein diakliu iha prosesu dezenvolvimentu ita-nia rain
no kontribui diakliu ba hamenus kiak no hametin liutan ita-nia
independénsia no soberania.
Hafoin ita restaura independénsia nasionál, kompatriota barak tebes
mak hatudu barani, determinasaun, patriotismu no dedikasaun ba
komunidade no Nasaun Timor-Leste. Ho sira nia hahalok rasik,
nu’udar grupu ka indivíduu, sira hatán dadaun ba ita-nia mehi no
objetivu komún iha ita nia segunda faze luta libertasaun nasionál:
halakon kiak no hatuur justisa sosiál. Balun simu ona rekoñesimentu
no valorizasaaun husi Estadu Timor-Leste liuhusi Prémiu Direitus
Umanus, balun seidauk.
Ezemplu sira ne’e hotu inspira jerasaun foin-sa’e sira, Timor-Leste
ninia futuru.

9
Hamutuk ho sira, ita hotu kumpre devér, tuir ida-idak nia kbiit no
matenek, liuhusi dalan ne’ebé de’it, atu haburas Rai doben ida ne’e,
ho dezenvolvimentu sustentável no ekilibradu atu bele kore Povu
tomak husi kiak no mukit.
Molok ha’u ramata ha’u nia mandatu, nu’ udar Prezidente Repúblika,
ha’u hakarak apela dala ita tan ba kombatente ida-idak no ba
sidadaun hothotu atu kaer metin nafatin onra no orgullu pertense ba
Povu ida de’it no ba Rai ida de’it: Timor-Leste!
Ba segunda faze libertasaun nasionál – halakon kiak no hatuur justisa
sosiál, ita presiza tanen nafatin sentidu pertensa ida ne’e.
Ita ida idak bele kontribui ba Rai ida ne’e, nu’udar membru partidu
polítiku ka organizasaun sosiál ka relijioza nian ka ho kbiit rasik,
maibé ita labele lakon sentidu koletivu, katak saída de’it mak ita
hanoin no halo di’ak, la’ós hadi’ak de’it ita-nia vida maibé sei halo
diferensa ba vida ema seluk nian, família ida nian, komunidade nian
no Povu tomak nian.
Viva Kombatentes Luta Libertasaun Nasionál.
Viva Repúblika Demokrátika Timor-Leste!
Viva Povu Timor-Leste!