Fidelis Magalhaes, Ministru Prezidensia Konselu Ministrus. (Foto: Andre Gusmão)

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili, no aprova projetu Proposta Lei ba autorizasaun lejizlativa kona-ba rekuperasaun empreza sira no insolvénsia, ne’ebé aprezenta husi Ministru Koordenadór Assuntus Ekonómikus, Joaquim Amaral. Objetivu husi pedidu autorizasaun lejizlativa nian ne’e ba Parlamentu Nasionál maka atu elabora lei moderna ida kona-ba Rekuperasaun no Insolvénsia, hanesan elementu esensiál ba kreximentu tesidu ekonómiku no investimentu país nian. Nesesidade ida-ne’e mai husi intensaun Governu Konstitusionál VIII atu transforma baze ekonomia timoroan nian hodi hasa’e reziliénsia no potensiál kreximentu, apoia no rezolve situasaun empreza sira nian ne’ebé iha situasaun finanseira difisil, maibé sei iha kondisaun ekonómika atu la’o. Aleinde ne’e, atu fó resposta ba ezijénsia sira kona-ba integrasaun ba ÁZEAN no OMK, ho kuadru lejizlativu ida ne’ebé reponde ba nesesidade sira país nian no ba kompromisu ne’ebé asume iha ámbitu internasionál.

Konsellu Ministrus aprova projetu Dekretu-Lei ne’ebé halo alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n.45/2015, loron 30 fulan-dezembru, ne’ebé kria Ajénsia Promosaun Investimentu no Esportasaun Timor-Leste, I.P., ne’ebé aprezenta mós husi Ministru Koordenadór Assuntus Ekonómikus, Joaquim Amaral. Diploma ida-ne’e ho objetivu atu ajusta rejime jurídiku TradeInvest, reforsa ninia kompeténsia sira hanesan entidade governamentál responsavel ba promosaun, fasilitasaun no akompañamentu ba investimentu privadu no esportasaun sira iha Timor-Leste. Aleinde ne’e, ho alterasaun ida ne’e iha objetivu atu garante uniformidade no konsisténsia husi ordenamentu jurídiku nasionál, maka hanesan ajusta rejime jurídiku husi ajénsia governamentál ida-ne’e ba Dekretu-Lei n.17/2015, loron 23 fulan-agostu, Lei Investimentu Privadu, ba Dekretu-Lei n.16/2021, loron 15 fulan-setembru, kona-ba Baze Jerál sira Organizasaun Administrasaun Públika nian no ba Dekretu-Lei n. 30/2020, loron 29 fulan-jullu, kona-ba Organizasaun Direta no Indireta Estadu nian.

Konsellu Ministrus aprova mós projetu Dekretu-Lei tolu, ne’ebé aprezenta husi Vise-Primeira-Ministra no Ministra Solidariedade Sosiál no Inkluzaun, Armanda Berta dos Santos.

Dahuluk maka projetu Dekretu-Lei ne’ebé aprova valór mínimu ba pensaun invalidés no ferik-katuas.

Objetivu husi proposta ne’e atu garante valór mínimu pensaun invalidés no ferik-katuas, iha ámbitu rejime kontributivu seguransa sosiál nian, bazeia ba karreira kontributiva traballadór sira nian. Nune’e, objetivu maka atu garante katak pensaun sira ne’e, husi rejime kontributivu, nunka sei iha valór ida-ne’ebé ki’ik duké pensaun sosiál sira, hodi nune’e bele valoriza esforsu kontributivu traballadór sira nian.

Daruak maka projetu Dekretu-Lei ne’ebé aprova Pensaun Sosiál.

Prestasaun sosiál foun, ne’ebé kria husi diploma ida-ne’e, ho karater pensaun sosiál ida no la’ós subsídiu, objetivu maka atu asegura rendimentu ida mínimu ne’ebé dignu ba ema hotu ne’ebé presiza liu, tanba laiha rendimentu seluk no iha situasaun ferik-katuas ka invalidés. Pensaun sosiál ida-ne’e sei substitui Subsídiu Apoiu ba Ferik-Katuas no Inválidu sira (SAII), hodi halo sistema seguransa sosiál sai justu liután.

Ho alterasaun lejizlativa ida-ne’e pretende alterasaun sira tuirmai ne’e:
• Muda konseitu, husi subsídiu ba pensaun sosiál;

• Altera ámbitu pesoál hodi inklui traballadór sira ne’ebé inklui iha sistema kontributivu, maske laiha direitu ba pensaun;

• Ajusta valór prestasaun nian, hodi garante katak valór pensaun nian la ki’ik liu duké limite liña pobreza internasionál nian;

• La permite akumulasaun ho rendimentu seluk ba benefisiáriu foun;

• Altera periodu ba pagamentu sira, husi pagamentu semestrál ba pagamentu mensál;

Datoluk maka projetu Dekretu-Lei ne’ebé kria Sistema Verifikasaun ba Inkapasidade sira.

Objetivu husi projetu ne’e maka atu kria sistema ida hodi halo verifikasaun ba situasaun inkapasidade ba efeitu atribuisaun prestasaun sosiál nian. Ho diploma ida-ne’e, define prosedimentu administrativu ba verifikasaun téknika iha situasaun inkapasidade.

Servisu Verifikasaun Inkapasidade hanesan instrumentu tékniku espesializadu ida, kompostu husi meius téknikus no materiais, ne’ebé sei funsiona iha servisu integradu iha Institutu Nasionál no Seguransa Sosiál (INSS): servisu perísia médika no servisu apoiu administrativu.

Konsellu Ministrus aprova mós projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministru no Ministru Interiór, Taur Matan Ruak, atu halo alterasaun ba Orgánika Polísia Nasionál Timor-Leste nian. Reestruturasaun husi orgánika PNTL ne’e ho objetivu atu adekua ninia kapasidade resposta ba dezafiu nasionál no internasionál atuál, hadi’a kondisaun funsionál no operasionál, iha aliñamentu ho Planu Estratéjiku Dezenvolvimentu tinan 2011-2030, Konseitu Estratéjiku Defeza no Seguransa Nasionál no Programa Governu Konstitusionál VIII nian.

Ho revizaun ba Lei Orgánika PNTL ida-ne’e, adota modelu organizasionál ida, tuir ierarkia, integradu ba nivel komandu tolu: nivel superiór ida, ho kargu Komandante-Jerál no hetan apoiu husi 2.º Komandante-Jerál; nivel intermédiu ida ne’ebé hanesan Komandu Operasionál, Komandu Administrasaun no Komandu Pesoál; no nivel datoluk, konstitui husi komandu munisipál sira, inklui komandu munisipál Ataúru ne’ebé foin kria, no komandu rejionál Oé-Kusse Ambeno.

Prevee mós funsionamentu pozisaun ierárkika ne’ebé hanesan husi komandu rejionál no komandu munisipál sira, Institutu Superiór Siénsias Polisiais no unidade espesiál polísia, ne’ebé sei simu kompeténsia iha área espesialidade polisiál ba nivel nasionál.

Ikusliu Konsellu Ministrus asiste aprezentasaun ida kona-ba peskiza Public Perceptions Survey 2022 TATOLI, ne’ebé aprezenta husi Asia Foundation. Peskiza ida-ne’e realiza ona iha fulan-janeiru no fevereiru tinan 2022, ho apoiu husi Governu Austrália. Entrevista ona sidadaun adultu 2489 iha munisípiu sira hotu iha Timor-Leste.

Rezultadu ne’e inklui informasaun sira kona-ba empregu, tipu no valór rendimentu, osan ne’ebé emigrante haruka husi rai-li’ur, ajuda ne’ebé hetan iha ámbitu ba rekuperasaun ekonómika, bein-estar ekonómiku no situasaun ekonómika.

Aleinde ne’e, inkéritu aborda kestaun sira hanesan diresaun ne’ebé país tenke la’o tuir, problema prinsipál sira ne’ebé país no komunidade sira hasoru no difikuldade ne’ebé feto sira hasoru.

Estudu ne’e buka atu hatene sidadaun sira-nia opiniaun kona-ba asaun Governu nian, maka hanesan ida ne’ebé maka prioridade prinsipál no razaun saida maka impede Governu atu halo nia serbisu sai di’ak liután.

Inkéritu ne’e mós aborda kona-ba prestasaun servisu públiku, feto sira-nia direitu, infraestrutura, persesaun korrupsaun, persesaun polítika, feto sira-nia papél iha polítika no renovasaun lideransa sira.

Ikusliu, estudu aborda kestaun sira kona-ba mídia, hanesan fonte informasaun saida de’it ne’ebé ema uza, uzu mídia dijitál, independénsia mídia no uzu mídia sosiál sira.

????????????????????????