Fidelis Magalhaes, Ministru Prezidensia Konselu Ministrus. (Foto: Andre Gusmão)

Dili— Konselu Ministrus liu husi reuniaun ordenária iha salaun auditoriu edefisiu Ministeriu Finansas Kuarta semana ne’e deside;

Aprova projetu proposta resolusaun Parlamentu Nasional nebe ratifika emenda Doha nian ba protokolu Quioto kona ba tratatadu internasional  nebe nasaun hirak asina akordu hodi hamenus sira nia emisaun gáss nebe halo efeitu estufa iha atmosfera. Emenda Doha ba protokolu ne hanesan kontributu ida atu hasa’e konsiensia no mobilizasaun kona ba nesesidades no ezijénsia ba esforsu bo’ot nivel global hodi kombate alterasaun klimátika global, liuhusi emisaun gáss nebe halo efeitu estufa pursentu 5 iha média. Emenda ne ratifika ona husi nasaun 147.

Konselu Ministrus delibera autorizasaun ba Ministru Transporte no Komunikasaun José Agostino da Silva atu negosía akordu servisu aéro entre Guvernu Timor Leste ho Guvernu Repúblika Popular Xina.

Konselu Minsitrus delibera poder ba ministru Estadu kordenador asuntus ekonómika Joaquim Amaral atu asina akordu koperasaun ekonómika no téknika entre Guvernu Timor Leste ho Guvernu Xina.

Konselu ministrus delibera kompetensia ba Ministra Saúde Odete Maria Freitas Belo atu asina akordu koperasaun iha seitor saude entre guvernu Timor Leste ho guvernu Xina.

Konselu Ministrus delibera poder tomak ba Ministru Asuntus Parlamentar no Komunikasaun Sosial hodi asina akordu ida entre guvernu Timor Leste ho Guvernu Xina kona ba kontinuasaun prosesu dijitalizasaun Radio no Televizaun Timor Leste no ba faze daruak projetu televizaun dijital terestre.

Konselu Ministrus aprova projetu dekret-lei kona ba alterasaun dahuluk dekretu lei nu.16/2004 loron 1 fulan Outubro, nebe aprova ona lei kooperativa sira nebe aprezenta husi ministru Estadu kordenador asuntus ekonómikus Joaquim Amaral. Ho alterasaun dahuluk ba dekretu lei ne’e, introdús ona alterasaun balun nebe bele sai insentivu ida seitor ba kooperativa nudar seitor importanete ba dezenvolvimentu Nasaun. Iha sekuensia alterasaun ne’e, konselu minsitrus aprova projetu dekretu-lei tolu, ne’ebe mos aprezenta husi Ministru Estadu kordenador asuntus ekonómikus Joaquim Amaral. Ida dahuluk maka projetu dekretu lei kona ba kooperativa komersializasaun nian nebe estabelese rejime jurídiku espesífiku ba kooperativa komersializasaun. Daurak maka projetu dekretu lei kona ba kooperativa agríkola nudar diploma nebe atu fó espresaun legal ba tendensia atual no futura kona ba alargamentu husi área tradisional intervensaun nia kooperativa agríkola sira. Datoluk maka projetu dekretu-lei kona ba koperativa peska nian, nudar diploma nebe atu fo kuadru legal kompletu liu ba kooperativa peska nian nebe bele permite dezenvolvimentu peska iha iha Timor  Leste.

Konselu Ministrus mos aprova projetu deliberasaun nebe aprezenta husi Primeiru Ministru Jeneral Taur Matan Ruak kona ba autorizasaun despezas no autorizasaun hodi loke prosedementu aprovizionamentu ba adjudikasaun kontratu ba akizisaun servisu jestaun ejekusaun estratejia ba implementasaun sistema identifikadór úniku (Id úniku), definisaun tipu prosedimentu atu adota no autoriza selebrasaun kompromisiu plurianual relasiona ho ezekusaun kontratu nebe atu adjudika. Ho deliberasaun ne’e, Konselu Ministrus deside autoriza abertura prosedimentu aprovizionamentu ida husi tipu konkursu públiku internasional ho valor máximu millioins 13,814.201 dolares Americano, hodi autoriza mós ajensia teknolojia informasaun no komunikasaun (IP) hodi jere ezukusaun estratezia ba implementasaun sistema identifikadór úniku (Id úniku) iha rejime plurianual. [ag]