Primeiru Ministru Repúblika Demokrátika Timor Leste Jeneral Taur Matan Ruak (Foto: André Gusmão)

Dili— Primeiru Ministru Repúblika Demokrátika Timor Leste Jeneral Taur Matan Ruak iha nia diskursu ba serimonia despedida trabalhadores iha salaun Delta Nova Tersa semana ne hateten, Guvernu servisu maka’as lós atu hadia situasaun ekonomía Nasaun sai diak liu ba futuru. Atu atinji ambisaun Guvernu ne presiza Timor oan hotu nia partisipasaun no tenke muda filozofia, muda karakter, muda komportamentu hahalok no servisu makaas. “Se ita hakarak muda Nasaun, ita tenke muda uluk ita nia an rasik, tanba se ita lamuda uluk ita nia an rasik, imposivel ita muda Nasaun”, dehan Primeiru Minsitru.

Nune’e Trabalhadores sira nebe sai husi Nasaun ba servisu iha Australia bele kontribui muda ekonómia an rasik, muda ekonómia familia hodi kontribui ba mudansa ekonómia komum Nasaun. Timor Leste presiza muda filozofia husi servisu hodi fo han moris ba moris moris atu servisu, katak, aproveita didiak tempu moris tomak hodi halo servisu hetan osan hodi trata moris. Tanba soe tempu ne hanesan soe osan.

Total trabalhadores Timor Oan aprovadu teste hamutuk nain 214 kompostu feto 122 no mane 92 nebe sei ba servisu iha área sanulu resin ida iha Australia. Primeiru Ministru hateten, pulítika lori Timor oan sira ba servisu iha Australia nudar manán  ba trabalhadores ho familia, manán ba Nasaun Timor Leste, no manán ba nasaun Australia.

         Trabalhadors 214 nebe atu aranka ba servisu iha Australia

Primeiru Minsitru husu trabalhadors 214 nebe atu aranka ba servisu iha Australia atu hatudu komportamentu hahalok diak hodi haforsa no hariku liu tan manán ekonómika nebe hetan ona no sei hetan tan. Primeiru Ministru sublina, iha tinan 2021 nia laran trabalhadores Timor oan sira nebe ba servisu iha Nasoins estranjeirus kontribui ona ba ekonomia Nasaun laran ho total montante osan millioins 121 dolares Americano, ne’ebe tama diretamente ba konta bankaria familia trabalhadores.

            Primeiru Minsitru mos husu ba trabalhadores sira atu kumprimenta ho lolós deklarasaun  juramentu nebe sira rasik deklara ona perante Estadu Nasaun rua Timor Leste ho Australia, atu hatudu komportamentu hahalok nebe metin iha sistema akordavel entre Nasaun rua Timor Leste ho Australia, no konsiente an katak, knaar nebe trabalhadores sira sei aplika iha Australia asumi valores no signifikadu nudar embaxadores Nasaun Timor Leste ba rai liur.

Primeiru Ministru síta akontesementu ida nebe kona  Timor oan ida nebe kapturadu iha aeroporto Irlanda tanba autoridade imigrasaun no pulícia Irlanda deteta no deskobre Timor ida nebe ba servisu iha Irlanda ne komete krimi todan tanba kaer no konsumu droga, no haruka droga ba familia iha nasaun laran Timor Leste. Primeiru Ministru dejiludidu ho kazu droga nebe kona Timor ida iha Irlanda, no alerta ba trabalhadores 214 atu kuidadu an tebes hodi keta monu iha kazu at droga hanesan akontese ona ho Timor oan ida nebe kapturadu iha aero porto Irlanda.

Primeiru ministru mos bolu atensaun ba familia trabalhdores sira nebe partisipa iha despedida trabalhadores loron ne atu konserva didiak osan nebe trabalhadores sira sei haruka mai direta iha konta bankaria familia, no keta uza osan nebe trabalhdores sira sei haruka mai hodi halo fali programa lian mate lian moris. Primeiru minsitru agradese ba Guvernu no povu Australia nebe loke odamatan fo opurtunidade luan ba Timor oan sira bele ba servisu iha Australia. [ag]