José Ramos-Horta, Presidente da República Democrática de Timor-Leste

Palásiu Prezidensiál Nicolau Lobato, Díli, 13 Juñu 2022

Ohin ha’u promulga lei kona-ba Planu Opsaun Boot sira ba tinan 2023.

Lei ida-ne’e nu’udar planu indikativu ba prioridade sira governu atuál nian no orsamentu respetivu ba projesaun sira hanesan ne’e, ne’ebé aplikasaun ba lei ne’e sei hahú iha tinan 2023.
Ne’e signifika katak sei laiha impaktu imediatu ba estabilidade finanseira atuál ba rai laran.

Governu deklara iha lei ne’e katak Planu ne’e iha objetivu atu alkansa objetivu sira ne’ebé estabelese iha Planu Estratéjiku ba Dezenvolvimentu Nasionál tinan 2011-2030. Depende ba prioridade sira ba Governu ruma iha futuru, planu ida-ne’e bele hetan alterasaun iha kualker tempu
atu refleta prioridade sira ne’ebé hanesan ne’e.

Haktuir ba lei ida-ne’e, Governu nia funsaun mak atu estabelese polítika. Prezidente bele fó konsellu ba Governu no hato’o opiniaun sira, públiku ka privadu, kona-ba polítika saida de’it iha domíniu públiku, maibé Parlamentu no Governu nia knaar mak atu dezenvolve no implementa polítika públika sira iha ita-nia sistema demokrátika.

Prezidente iha knaar atu atua nu’udar mahein ida ba Konstituisaun, nu’udar protetór ba ita-nia demokrásia no mós ba Estadu Direitu, no atu asegura, tuir limitasaun sira lei nian, respeitu no kumprimentu ba regra konstitusionál sira.

Bainhira promulga lei ida-ne’e ha’u hakarak fó-hatene momoos katak, iha aspektu balu hosi Governu nia planu ne’ebé ha’u sente ladún konfortável.

Hosi orsamentu planeadu totál ho montante $3.155.715.306 ba tinan 2023, $1.000.000.000 aloka tiha ona ba estabelesimentu Fundu Veteranu Nasionál.

Ha’u ta’uk katak alokasaun ba fundu
idane’e la ekuitavel ka proporsionál. Talvés esplikasaun ida ne’ebé detalladu liután kona-ba estratejia ba aplikasaun Fundu ida-ne’e bele halo ita-nia sosiedade no ha’u rasik laran hakmatek.

Laiha dúvida katak veteranu sira hato’o ona servisu maka’as ba ita-nia rain. Ita sei labele iha-ne’e ohin-loron se lahó sira-nia sakrifísiu. Maibé ida-ne’e la signifika katak alokasaun orsamentu ba sira iha Orsamentu Retifikativu foin lalais ne’e apropriadu atu realiza saída mak Governu hakarak atu halo hodi hamenus nivel moris-kiak ne’ebé iha ohin-loron iha ita-nia rain.

Fó 90% hosi Orsamentu Retifikativu totál atu ajuda 1,75% hosi populasaun tomak parese tuir ha’u nia haree hanesan la justu no la ekuitavel. Nune’e mós buat ne’e parese la adaptada atu realiza objetivu ne’ebé deklaradu atu ajuda membru populasaun sira ne’ebé afetadu tiha ona, no loronloron afetadu ho maka’as liuhotu hosi efeitu sira dezastre natural nian no situasaun ekonomia globál atuál.

Ha’u fiar katak alokasaun ne’e ninia foku loloos tenke buka atu ajuda ema sira-ne’e, no la’ós ba grupu sidadaun espesífiku ki’ik ida, la haree ba sira-nia importánsia istórika Ha’u fiar katak tanba sira-nia patriotizmu no knaar sira-nian istorikamente iha luta ba ita-nia ukun an no ba Timor-Leste ida ne’ebé livre no dezenvolvidu, sira sei komprende preokuasaun hirak-ne’e. Liuliu tanba buat ne’ebé importante liu hotu, aleinde asuntu igualdade sosiál, mak sustentabilidade ekonómiku no finanseiru ba rai ida-ne’e, ne’ebé sira-hotu hadomi no luta atu
liberta.

Tanba razaun hirak-ne’e, ha’u iha intensaun atu husu Tribunál Rekursu atu revee lei kona-ba Orsamentu Retifikativu.

Buat ida-ne’e nu’udar parte ida hosi prosesu demokrátiku atu asegura
funsionamentu normál no saudável ba nasaun nia instituisaun sira. Kestiona lei sira, ne’ebé hamosu dúvida, husu konsiderasaun tuir dalan imparsiál, liuhosi juiz sira iha Tribunál Rekursu,
sai hanesan dalan ida tuir nia kompeténsia sira, ne’ebé fó fatin ba Prezidente atu hala’o nia funsaun nu’udar garantidór ba legalidade konstitusionál.

Tribunál Rekursu iha kompeténsia
eskluziva atu desidi kona-ba konstitusionalidade lei sira-nian.

Se karik, tuir nia avaliasaun, Tribunál Rekursu konsidera katak iha iregularidade konstitusionál sira relasiona ho alokasaun fundu hirak-ne’e, akordaun ne’e sei nesesariamente ezije emenda ba
Planu Opsaun Boot sira ba tinan 2023, no nune’e ha’u laiha objesaun ba nia promulgasaun.

José Ramos-Horta

Presidente da República Democrática de Timor-Leste