Foto: Fidelis Magalhães, Ministru Prezidensia Konselu Ministrus.

???????????????????????????????????? ???????????????????????????????? ???????????????????????????????????? ???????????????? ???????????? ???????????????????? ???? ????????????????????-???????????????????????????? ???????????????????? ????????????????

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, iha Dili no, aprova ona projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Defeza, Filomeno da Paixão de Jesus, kona-ba alterasaun dahuluk Rejime Remuneratóriu FALINTIL – Forsa Defeza Timor-Leste (F-FDTL).

Liuhusi númeru 2 artigu da-23 husi Dekretu-Lei n. 34/2021, loron 22 fulan-dezembru, Estadu kompromete katak ba tinan 2023, atu aumenta 15% husi remunerasaun militár F-FDTL sira no hodi konsidera alterasaun lejizlativa sira-ne’e kona-ba suplementu iha ámbitu administrasaun públika nasionál nian, projetu ne’e ho ninia objetivu atu introdús modifikasaun sira tantu iha nivel estrutura remuneratóriu, tantu iha nivel suplementu sira ne’ebé eziste iha F-FDTL.

Halo aprovasaun ba projetu Dekretu-Leia ba alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n. 5/2015, loron 22 fulan-janeiru, kona-ba Estatutu Rejiaun Administrativa Espesiál Oekusi Ambenu (RAEOA) nian, ne’ebé aprezenta husi Primeiru-Ministru, Taur Matan Ruak no Prezidente Autoridade RAEOA, Arsénio Paixão Bano.

Projetu Dekretu-Lei ne’e ho objetivu atu realiza reajustamentu iha estrutura organizasionál vijente, nune’e mós iha kompeténsia sira ne’ebé rekoñese ba órgaun RAEOA nian, atu haforsa relevánsia Rejiaun no atu fó fleksibilidade ne’ebé boot liután ba ninia jestaun, nune’e mós promove efisiénsia administrativa husi estrutura orgánika Rejiaun nian, ne’ebé permite ba Administrasaun Públika rejionál hodi fó métodu ne’ebé efisiente liu ba satisfasaun nesesidade bázika sira populasaun rejionál nian, hodi bele korrije asimetria rejionál sira.

Atu hasoru difikuldade transferénsia ka destakamentu pesoál ne’ebé kualifikadu ba RAEOA, diploma ida-ne’e prevee mós atribuisaun suplementu remuneratóriu ida ba funsionáriu públiku sira transferidu sira ka destakadu tuir nesesidade servisu ba Rejiaun, devidamente justifika no autoriza husi Prezidente Autoridade RAEOA.

Atu garante klareza boot ba enkuadramentu ne’ebé konfere ba ZEESM-TL no sistematiza di’ak ninia dispozisaun normativa sira, introdús Kapítulu VI foun ida, ho epígrafe “Zona Espesiál Ekonomia Merkadu Oekusi Ambenu no Atauru nian”.

Konsellu Ministru, tuir projetu sira ne’ebé aprezenta husi Ministru Administrasaun Estatál, Miguel Pereira de Carvalho, delibera ona atu autoriza:

abertura ba prosedimentu aprovizionamentu, ho tipu ajuste diretu, ba adjudikasaun kontratu públiku ba konstrusaun Sentru Akollimentu Multifunsaun Dili.
Sentru Akollimentu Multifunsaun Dili ne’e, ho objetivu atu hela, provizoriamente, vítima sira husi asidente grave no katástrofe, nune’e mós ema ka agregadu familiár sira ne’ebé afeta ona, projetu ka medida reordenamentu territóriu no/ka rekonversaun urbanístika ka projetu konstrusaun, reabilitasaun ka haluan infraestrutura públika ne’e, sein prejuizu mós atu integra fatin sira ne’ebé destina ba uzu komersiál no husi uzu natureza koletiva sira seluk.

Projetu ne’e inklui área rezidensiál ida ho apartamentu besik 162, zona komersiál no kultura, refeitóriu ida ba ema besik 300, auditóriu ida no sentru atendimentu médiku ida.

Prosedimentu aprovizionamentu, liuhusi konkursu públiku internasionál, ba adjudikasaun konstrusaun ba edifísiu foun Administrasaun Munisipál Manatutu nian.
Edifísiu ne’e iha andár tolu, iha besik gabinete 20 no sei permite besik ema 200 bele serbisu simultáneu. Prevee katak konstrusaun ne’e sei finaliza iha tinan 2025.

Aprova projetu Dekretu-Lei, ne’ebé aprezenta husi Ministru Ensinu Superiór, Siénsia no Kultura, Longuinhos dos Santos, ba alterasaun dahuluk ba Dekretu-Lei n. 13/2020, loron 15 fulan-abril, kona-ba Regulamentu Fundu Dezenvolvimentu Kapitál Umanu (FDCH- sigla iha lian portugés).

Alterasaun ida-ne’e ho objetivu atu klarifika kle’an ba natureza pagamentu sira ne’ebé halo ona ba bolsa estudu no estabelese regra sira ne’ebé konkreta ba definisaun montante ida-ne’e nian, atu garante baze legál ida-ne’ebé fundamenta realizasaun ba pagamentu públiku sira tuir prosedimentu administrativu oioin ne’ebé destina ba atribuisaun bolsa estudu iha Timor-Leste.

Hakarak mós hadi’ak redasaun husi n. 1 artigu da-7 atu klarifika regra sira ne’ebé destina ba realizasaun husi reuniaun estraordináriu sira husi Konsellu Administrasaun FDCH nian.

Konsellu Ministru, aprova ona projetu Rezolusaun Governu nian, ne’ebé aprezenta husi Primeiru-ministru, ba kriasaun Komisaun Koordenasaun Téknika ba Elaborasaun husi Relatóriu Daruak husi Revizaun Nasionál Voluntária (RNV) kona-ba Progresu Implementasaun Objetivu Dezenvolvimentu Sustentavel (ODS).

Komisaun téknika ne’e sei responsavel husi rekolla dadus sira kona-ba progresu nasionál sira iha implementasaun ODS nian, ho rekursu konsulta ida ne’ebé boot no hodi konsidera rezultadu sira Avaliasaun Estadu Implementasaun husi Planu Estratéjiku Nasionál tinan 2011 – 2030, ne’ebé konklui iha tinan 2021, ho objetivu atu avalia situasaun atuál no permite atualiza rezultadu sira ne’ebé reporta husi Timor-Leste iha tinan 2019.

Koordenasaun no asisténsia téknika no administrativa ba komisaun sei asegura husi Tékniku Ajénsia Nasionál Planeamentu, Monitorizasaun no Avaliasaun (ANAPMA), Kopoin mós komisaun reprezentante husi Prezidénsia Repúblika no Parlamentu Nasionál, departamentu no organizasaun governamentál relevante sira, husi sosiedade sivíl, husi setór privadu ekonomia, UNTL, RTTL. Partisipa mós reprezentante ida husi Koordenadór Rezidente Organizasaun Nasoins Unidas iha Timor-Leste, ho estatutu observadór no sein direitu ba votu.

Relatóriu no rezultadu sira ne’e sei aprezenta, iha tinan 2023, ba Forum Polítiku Altu Nivel husi Nasoins Unidas kona-ba Dezenvolvimentu Sustentavel, iha Nova Iorke, hafoin aprovasaun husi Konsellu Ministrus.

Konsellu Ministru delibera ona hodi autoriza selebrasaun ba akordu finansiamentu rua entre Repúblika Demokrátika Timor-Leste no Banku Aziátiku Dezenvolvimentu, ba kontratasaun empréstimu rua ne’e, ida ho natureza regulár ho valór osan hamutuk dolar amerikanu tokon 50, ho periodu tinan 17, no ida seluk ho natureza konsesionál ho valór osan hamutuk dolar amerikanu tokon 77, ho periodu maturidade tinan 20, ba finansiamentu projetu fornesimentu bee ba zona oeste Dili nian.

Konsellu Ministrus delibera ona mós hodi autoriza prosedimentu aprovizionamentu, liuhusi konkursu públiku internasionál, ba adjudikasaun kontratu ezekusaun ba obra konstrusaun Unidade Pediatra no Kuidadus Koronáriu Intensivu sira husi Ospitál Nasionál Guido Valadares (HNGV- sigla iha lian portugés). Projetu ida-ne’e aprezenta husi Ministra Saúde, Odete Maria Freitas Belo. Konstrusaun husi unidade foun ida-ne’e ho ninia objetivu prinsipál atu hadi’a asesu kualidade kuidadus espesializadu sira ne’ebé presta iha HNGV, ho atensaun espesiál ba internamentu kazu emerjénsia no urjénsia pediátrika nian. Permite mós atu hadi’a resposta nasionál ba moras esporádiku no emerjente sira husi denge, kólera ka moras sira seluk ne’ebé ho impaktu boot ba saúde públika, liuliu ba bebé sira ne’ebé foin moris, labarik no sira.

Tuirmai aprezentasaun ida, husi Ministru Transporte no Komunikasaun, ein ezersísiu, Abel Pires da Silva, kona-ba opsaun polítika-lejizlativa subjasente sira ba inisiativa kriasaun rejime kona-ba transporte aéreu internasionál regulár no la’ós regulár.

Opsaun sira-ne’ebé aprezenta ho objetivu atu estabelese norma no kondisaun sira ba ezersísiu direitu tráfegu aéreu nian tuir akordu bilaterál no multilaterál ne’e.

Ikusliu, Vise-Primeiru-Ministru, José Maria dos Reis, aprezenta ona Opsaun polítiku-lejizlativu subjasente sira ba projetu kona-ba Lei Kuadru Planeamentu Estratéjiku.

Opsaun sira ne’ebé aprezenta ne’e ho objetivu atu regula planeamentu estratéjiku hanesan funsaun bázika husi Estadu no hanesan sistema planeamentu ekonómiku no sosiál integradu ba prazu naruk, médiu no prazu badak.

Pretende mós atu promove kreximentu no dezenvolvimentu ekonómiku no sosiál sustentável, orienta atividade no investimentu públiku, orienta, ho modu jerál no indiretu, setór privadu no kooperativu no asegura jestaun públika ida ho objetivu no rezultadu sira tuir kritériu efisiénsia, efikásia no efetividade. ????????????????????????

http://timor-leste.gov.tl/?p=31285&lang=tp&fbclid=IwAR21yZitYp2lg5i60wV1E9jsYmkR_UFVt34kGYu6I95ZZNzVjT0byciZWys