Komisariu komisaun anti korrupsaun KAK DR. Sergio Hornai.

Dili— Komisariu komisaun anti korrupsaun KAK DR. Sergio Hornai iha nia interevensaun iha eventu selebrasaun loron mundial Anti Korrupsaun iha salaun Lalini Larigutu edifisiu CNE tersa semana ne hateten, Timor Leste iha leis no instituisaun judisial Estadu hanesan Komisaun Anti Korrupsaun, no orgaun Pulícia Kriminal atu haklot opurtunidade ba ema korruptor sira nebe hakarak penetra krime korrupsaun iha instituisaun Estadau laran. Komisaun Anti Korrupsaun mai ho vizaun bot atu hametin Estadu Direitu Demokrátiku no atu ema hotu iha direitu liberdade atu buka servisu no hetan pozisaun ruma, maibe ho obrigasaun tenke halo tuir lei sira hodi kombate potensia sira nebe orienta aktus korrupsaun.
Preokupasoins bot husi KAK liga ba medidas kombate korrupsaun katak, importante ba instituisaun Estadu hanesan KAK, PDHJ no organizasaun não guvernamental sira halo servisu atu eradika prátika korrupsaun no inpoint medidas nebe prevene atu korrupsaun labele mosu tan, hodi nune sidadaun Timoroan hotu iha konfiansa ba instituisaun judisial Estadu nian. Estadu Timor Leste asina no ratifika ona konvensaun internasionais anti korrupsaun, tanba ne’e, Timor Leste labele halo deit medidas prevensaun no represivu lori ema korrupsaun ma kadeia, maibe mos tenke hatur medidas sira nebe lori fila fali rekursu Estadu ba rekoperasaun ativas hanesan difini iha lei nu.7/2020. Wainhira akontese na’ok sasan Estadu iha seitor públiku no privadu, mínimu tenke halo rekoperasaun ka gonzelasaun bems sira hodi fo fila fali ba Estadu.
Iha nia intervensaun ba Selebrasaun loron mundial anti korrupsaun nebe koloka thema “Promove Partisipasaun Públiku Hodi Kombate Krime Korrupsaun Iha Timor Leste” ne, komisariu KAK revela dadus nebe iha períodu tempu tinan 2022 KAK rejista kazu liu 90 ho komplexidades sira nebe inklui tipu kazu frankemanetus kapitais, fraude fiskal, drogas, no posivelemente bele iha mos frankemantu kapitais no finansiamentu terrorizmu. Komisaun Anti Korrupsaun asumi vizaun estratéziku atu haforsa sistema prevensaun ba korrupsaun, iha medidas konsiensializasaun públiku ka istituisaun estadu hotu, atu hametin sistema prosesu investigasaun ba deskobrementu no hapara atividades krimi korrupsaun. Hametin kapasidade intituisaun Estadu hodi intervein hasoru problema sira nebe relasionadu ho krimi korrupsaun. Promove valour sira nebe iha duni iha ispíritu Estadu Demokrátiku atu sidadaun Timoroan hotu iha korazen, matenek no kbiit hodi denunsía no halo keixa hodi hateten “lae ba krimi korrupsaun”.
Enkuantu Madre Guilhermina Marçal Canosiana hateten, iha buat ruma lafunsiona diak, tanba ema hotu ko’alia kombate korrupsaun, maibe korrupsaun kontinua ijisti, no realitas sosial hatudu povu nia moris mukit nafatin. Kombate no halakon korrupsaun ne’e konsiensia moral kada ema ida-idak nian nebe hakarak defende lian lós no hakarak dehan lae ba korrupsaun. Korupsaun ne’e iha tanba ema lakohi fo valour ba moris hanesan sidadaun no nudar ema nebe iha responsabilidade moral atu labele halo mínimu korrupsaun hodi estraga moris sosiedade tomak. Madre Guilhermina konfessa triste haré realidade Nasaun kik ida ho nia rikusoin nebe iha, ukun an tinan 20 ona maibe povu moris mukit nafatin iha seitor ekonmia, edukasaun, saude no infraestruturas tanba deit korrupsaun. Ne’e, signifika kada sidadaun Timoroan ida-idak tenke luta hasoru an rasik hodi dehan lae ba korrupsaun. [ag]