‘Ema nain rua bele lao hamutuk ka, se sira seidauk halo planu atu hasoru malu?’ Amos 3:3
Relasaun ne’ebe loos sei ajuda imi nia moris; relasaun refere hanesan anin iha imi-nia liras okos. Maibe imi-nia relasaun ne’ebé sala sei dada imi tun; relasaun hanesan sei hatodan imi. Atu hatene relasaun ida-ne’ebé mak di’ak ba imi no ida-ne’ebé la di’ak ba imi, iha matadalan tolu tuirmai nee:
(1) Kuandu relasionamentu ida falha, rekoñese ida-nee. Dala ruma imi tenke tesi imi nia desvantajen. Liafuan antigu ida dehan: Bainhira ó iha kuak laran, keta ke’e tan! Hanoin katak dala ruma ita-nia esforsu la to’o no ita la bele ajuda ema hotu. Husik ema ida la signifika katak sira sei nunka sai di’ak liu, maibé katak Maromak iha matenek atu ajuda sira duke imi.
(2) Iha diferensa entre ajuda ema ruma no lori sira. Ida-nee partikularmente akontese bainhira ita hasoru hela ema ne’ebé sempre husu ajuda ba ita no koko atu halo ita sente sala bainhira ita la iha ne’ebá ba sira. Keta koko atu sai ema nia Maromak. Ita-boot sira-nia ajuda beibeik bele sai hanesan obstákulu ida – Ita-boot sira sai ona tanedor no ema ne’ebé iha kapasidade. Hakat ba kotuk no husik sira aprende atu la’o mesak.
(3) Keta husik ita-nia ta’uk ba kritika halo ita-nia sentidu komún sai fraku. Nee mak faktu moris nian ne’ebé imi tenke aprende atu moris hamutuk: la’ós ema hotu sei kontente ho imi! Lia-loos bele hakanek no dala barak la hanesan, maibe ida ne’e nafatin lia-loos. Iha tempu balu ne’ebé ita tenke dehan lolos deit no simu konsekuénsia no dezaprovasaun. Dalan ida de’it atu evita kritika mak atu sempre hatete buat ne’ebé ema hotu hakarak rona, ne’ebé hanesan moris bosok iha relasaun.
Aihan Espiritual: Galatia 5: 13-26, 1 Samuel 17: 4-51