Prezidente Repúblika, José Ramos Horta.

Dili–Tuir alínea C artigu 86 Konstituisaun Repúblika númeru 1 husi artigu 17 Lei eleitoral Parlamentu Nacional, aprovadu liu husi Lei nú.6/2006, loron 28 fulan Dezembru, Republíkada husi Lei nú. 5/2007 loron 28 fulan marsu, Lei Nú. 7/2011, loron 22 fulan Juñu, Lei nú. 1/2012, loron 13 fulan Janeiru, no Lei Nú. 9/2017, loron 7 fulan Maiu, maka Prezidente Republika Demokrátika Timor Leste DR. José Ramos Horta iha paláçio Prezidensial Nicolau Lobato Segunda semana ne’e liu husi dekretu prezidensial nú. 9/2023, loron 13 fulan Fevereiru dekreta no afiksa ona data eleisaun parlamentar monu iha loron 21 fulan Maiu 2023.

“Saida maka konstituisaun fo ba Prezidente da Repúblika responsabilidade ida todan tebes, boot mak ne, liu husi dekretu Prezidente Repúblika marka eleisaun ba deputadus Parlamentu Nacional, ita hatene deputadu sira eleitu ba lejislatura tinan 5 nian konforme artigu nú. 4 artigu 93 ita nia konstituisaun, no nú. 2 artigu segundu lei eleisaun Parlamentu Nacional nian, lejislatura ida iha sesaun lejislativa lima, no sesaun lejislativa ida iha funsionamentu tinan ida, hamutuk tinan lima”, dehan Prezidente iha nia diskursu dekreto.

Prezidente Ramos Horta husu ba lideransa nacional tomak atu mantein unidade, matenek hatudu dalan, para halo konsertasaun estratézika, hetan konsensu estratéziku, haleu buat hotu-hotu nebe konsideradu nudar kestaun nacional. Povu no mundu hakarak hare lideransa polítika ida ke sai lejitimadu husi eleisaun livre no transparente, guvernasaun ida dinámiku transparente no séria, sira hakarak hare lideransa ida ke sai husi eleisaun ida ke la’o diak, mós, no eleisaun ida ke bele prodús guvernasaun ida ke dinámiku teb-tebes.

“Tanba razaun sira ne’e hotu, sukat razaun sira ne’e hotu, aleinde ke rona partidu sira hotu, maka hau disidi marka eleisaun tinan 2023 nian, data marka ba eleisaun ne’e mos hare ho preokupasaun, importante teb-tebes para ita bele halo rekoperasaun ekonómika, ne’e urjenti, ita nia povu mobilizadu ba eleisaun lejislativa iha primeiru semester 2023, sira nia esperansa sira nia fiar ita labele haluhan, ita labele soe tiha, povu labele hein tan ona, tanba ida ne’e hau dekreta eleisaun parlmentar 2023 iha loron 21 de Maiu 2023”, Prezidente afirma.

Prezidente fiar, povu nebe mobilizadu  ba eleisoins parlamentar, lideransa nacional sira mos sei hatene hetan konsensus, no sei kaer prosesu nebe Prezidente Repúblika halo, depois hanoin no sukat buat hotu-hotu, dekretu prezidensial nú. 9/2023 fixa no hili loron 21 de Maiu 2023 ba eleisaun ba deputadus Parlmentu Nacional. Dekretu Prezidente ne’e  hahú validade tuir asinatura Prezidente Ramos Horta iha loron 13 fulan Fevereiru 2023.

 

Enkuantu Provedor Direitus Umanus No Justisa DR. Virgílio da Silva Guterres iha edifisiu Komisaun Funsaun Públika Tersa semana ne’e ba jornalista sira hateten, demokrasia nasaun ne’e bazeia ba vontade popular povu.

“Ba vota iha eleisaun nudar ejersísiu direitu demokrátiku sidadaun sira nian, no nudar direitu pulítiku nebe sai hanesan hun husi demokrasia hotu-hotu. Tanba demokrasia Estadu de direitu demokrátiku Timor Leste ne bazeia ba vontade popular, katak povu nia vontade maka hala’o iha eleisaun, tanba ne’e provedor ninia espetativa maka prosesu husi rejistu ba to’o kampaña, ba votasaun, no to’o kontazen de votus, sai hanesan prosesu sira nebe atu hahí duni demokrasia, nebe  labele implika violasaun ba dirietus umanus”, dehan provedor.

Provedor Virgílio husu ba orgaun eleitoral sira atu garante sidadaun hotu partisipa diak iha eleisaun paralmentar 2023.

“Provedor husu orgaun eleitoral CNE-STAE garante partisipasaun sidadaun hotu nian, liu-liu grupu sidadaun vulneravel sira hanesan ho defisiensia nebe kleur ona ijize atu hetan asesu ba sentru votasaun kondusivel ho sira nia natureza fíziku, tanba iha sistema eleisaun anteriores nebe adopta “ema ida akompaiñia”, maibe mosu problema tanba dala ruma ema ida akompaiñia ne’e orienta fali votasaun ba figura ka partidu nebe la’os eleitor ema ho defisiensia ida nia hakarak”, nia realsa.

Provedor Virgilio mos tau espetativa atu kampaiña partidu pulítika tenke eleve kualidade debate públiku, atu povu hatene lolós programa pulítika saida maka nia vota hodi hatan ba ninia espetativa.

“Provedor husu ba lider partidu pulítiku sira atu labele kampainã nebe nakonu ho insulta malu, ataka malu, hatun malu, diskrimina malu bazeia ba rasa, bazeia ba reliziaun, tanba diskrimina malu ne’e kontra konstituisaun no viola direitus unamanus, no la fó edukasaun pulítika diak ba povu, iha kampaiña ita lako’alia kona buat sira ne’e, ita ko’alia kona ba partidu sé maka iha programa diak liu, iha estratezia diak liu atu dezenvolve Nasaun ida ne’e, hatudu kualidade programa iha kampaiña nebe priense povu nia espetativa, la’os insulta malu no diskrimina malu bazeia ba rasa no relijiaun”, nia alerta

Provedor konsidera númeru partidu barak nebe involve iha kamapaiña diak ba demokrasia, maibe prosesu aprovasaun maka tenke rigór  bazeia ba konstituisaun Estadu de Direitu Demokrátiku, katak labele fo aprovasaun ka akreditasaun ba partidu sira nebe asumi ideolozia dinastia no monarkia.

Provedor Direitus Umanus Justiça Virgílio da Silva Guterres hateten ida ne’e ba jornalista sira iha edifisiu Komisaun Funsaun Públika Tersa semana ne’e. [ag]