Prezidente Repúblika Demokrátika Timor Leste DR. José Ramos Horta.

Dili– Prezidente Repúblika Demokrátika Timor Leste DR. José Ramos Horta Deklara, Timor Leste seidauk sai husu lista paíz menus dezenvolvimentu tanba ekonómikamente sei fraku no Estadu sei frajíl, Prezidente Ramos Horta revela nia pozisaun ne’e iha marjen Simeira lider husi Paízes menus dezenvolvimentu (Liest Development Coutries) nebé organiza husi Nasões Unidas husi loron 4-9 fulan Marsu iha Doha-Qatar.

Komunikadu imprensa palásiu Prezidensial nebe divulga sai diskursu Prezidente Ramos Horta  iha loron 6 fulan 2023 ne temi,  Nasaun menus dezenvolviemtnu konstitui husi Nasaun 50 hanesan Timor Leste, Laos, Cambodia, Bangladesh, Nepál no barak iha Africa sira seluk nebé durante ne’e hetan apoiu husi nasaun industrializadu hanesan Australia, Japaun, Korea do Sul no sistema ONU. Tuir Xefi Estadu, Timor Leste bele sai husi LDC tinan sanulu mai, wainhira ekonómikamente forte ona.

“Timor Leste seidauk preparadu atu sai husi lista Nasaun sira kategoria LDC, simu apoiu nebe komunidade internasional fó ita, hodi reforsa ekonomia para ajuda ita diversifika mina no gás, ba ekonomia, turizmu, hodi sai husi Estadu frajíl, Hau rasik konkorda ho Guvernu nia avaliasaun ke ita sei Estadu Frajíl, ohin bele diak maibe aban bele iha dezastre naturais, krize pandemia ka krize ekonomia, hanesan xoke bot ida, ita nia ekonomia hakiduk kedas ba kotuk”, dehan Xefi Estadu.

Prezidente Ramos Horta destaka susesu balun nebe Timor Leste alkansa iha seitor ekonomia, saude no edukasaun durante tinan 20 nia laran.

“Timor Leste ita halo esforsu lubuk ida, pobreza tun, esperansa de vida sa’e, ita nia ekonomia em jeral aumenta desde tinan 20 liu ba, no seitor hanesan saude por ezemplu esperansa da vida antes tinan 57 agora besik 70, tanba ne’e balun argumenta katak Timor Leste lolós sai ona husi grupu LDC,” Prezidente horta hakle’an.

Timor Leste bele hetan benefisiu ho estatutu LDC, ho kriasaun zona comérsiu iha Oecusse hodi projeta ba merkadu internasional.

“Ho estatutu estadu frajíl iha previléjiu bot ida, fábrika boot ruma nebé loke iha Timor Leste, Timoroan ka estranjeiru loke iha Timor Leste no prodús ona exportasaun, no exportasaun ne’e lahetan impostu, hatama iha Australia, korea do Sul, Europa, no laselu tan, lahetan impostu, diak ba investidor sira bele loke fábrika roupa, eletróniku sapatu, bisikleta, sira laselu impostu wainhira sira hakarak exporta ba rai liur,” Xefi Estadu sublina.

Enkuantu, kriasaun zona ekonómiku livre sei okupa rai hectare 10 pertense ba Indonesia no hectare 10 pertense ba Timor Leste hodi kria industria oioin, hodi exporta produtu ba Australia, Japaun Korea do Sul, Europa no seluk tan ho pressu baratu no livre husi impostu.

Xefi Estadu rekuinese katak, maske Timor Leste nafatin benefisia programa hanaran asistensia ba dezenvolvimentu exterior (Overseas Development Assistance – OCA), ekonomia Timor Leste seidauk rezistente.

“Ita buka atu aumenta rekupera krize nebe ita hetan, hanesan pandemia covid-19 nebe halo ita ekonomia menus  %8, presiza mos kompensasaun ba funu iha Ukrania nebé halo folin sasan sa’e maka’as, folin ba karga transpora maritima aumenta, folin kontentor sa’e, hodi provoka folin sasan sa’e”, Prezidente dehan.

Tanba ne’e, Prezidente Ramos Horta apela Nasaun dezenvolvidu sira, atu kontinua apoia Nasaun sira menus dezenvolvimentu hodi konsolida sira nia Estadu no sira nia ekonomia. [ag]