Komunikadu Imprensa

Primeiru Ministru RDTL diriji reunian extraordenáriu Konselu Ministrus iha paláçio Guvernu kuarta 8 de Novembru 2023.

Sorumutuk Konsellu Ministrus nian iha loron 8 fulan-novembru tinan 2023

Konsellu Ministrus hala’o sorumutuk iha Palásiu Governu, Dili, no hafoin halo análize ba konflitu sira foin daudaun ne’e iha parte balu territóriu nasionál nian, ne’ebé provoka husi elementu grupu rivál artes marsiais, no haree ba lakon vida ema nian no nesesidade hodi hatuur orden públika, deside, tuir lei ne’ebé vigora hela, hodi halo rekolla informasaun hotu ne’ebé nesesária, hamutuk ho entidade relevante sira hotu, ho objetivu atu foti desizaun iha tempu badak kona-ba medida sira ne’ebé sei adota/foti hodi hatuur filafali orden públika.

***

Ikusliu, Konsellu Ministrus delibera mós hodi fó toleránsia-de-pontu iha loron 13 fulan-Novembru oin mai, ba funsionáriu, ajente no traballadór sira administrasaun direta Estadu nian, bele sentrál nune’e mós deskonsentradu, no organizmu sira administrasaun indireta, hodi fasilita partisipasaun populasaun nian iha votasaun daruak ba eleisaun Xefe Suku. REMATA

Prezdiente Repúblika : Rejiliensia Ekonomia Hahú Husi Infraestrutura Estrada No Eletricidade Assesivel

Prezidente Repúblika Demokrátika Timor Leste DR. José Ramos Horta.

Radio Voz Dili— Repúblika Demokrátika Timor Leste DR. José Ramos Horta hatete, wainhira ko’alia kona ba ekonomia sustentavel no ekonomia rejiliente maka tenke ko’alia uluk ba konstrusaun estrada no eletricidade nebe assesivel, tanba fator rua ne’e maka determinante nebe hatudu iha ezemplu nasaun dezenvolvidu sira  hodi garante ekonomia sustentavael no garante ekonomia rejiliente.

“Hau haré kuandu ita ko’alia kona ba dezenvolvimentu ekonomia sustentavel no kuaze iha hotu ona iha planu estratéziku dezenvolvimentu nacional 2011-2030, buat balun nebe iha progressu boot ita nian maka eletrifikasaun eletricidade nebe atinji ona 96.1% teritoriu nacional assesu ona roman eletricidade, no moes estradas, tanba laiha dezenvolvimentu se laiha buat rua hanesan strada no eletricidade, ke ne’e iha istória nasaun hotu nian tinan atus ida liu ba ke atu dezenvolve nasaun ida maka ne’e, iha buat rua maka Estrada no eletricidade”, dehan Xefi Estadu.

Prezidente Ramos Horta sublina tan, iha buat barak nebe Timor Leste halo ona, halo daudaun no hakle’an liu tan, maibe buat balun ke importante los nebe seidauk halo ka seidauk rejistu progressu boot.

“Timor Leste halo ona buat barak, maibe mos sei iha buat balun nebe importante los seidauk konsege progressu bo’ot  hanesan sub-nutrisaun no edukasaun, no problema mos ita nia kapasidade rekursu umanu ba implementasaun, Guvernu bele iha vizaun no bele tau orsamentu diak, maibe ezekusaun orsamental lakoresponde ba Governu rasik nia mehi no vizaun, alende mos impaktu negativu balun ke la’os ita nia kontrolu nebe halo impaktu bot ba atrazu dezenvolvimentu nasaun hotu  inklui Timor Leste ne maka covid-19, inundasaun no funu iha Ukrania ke laiha Guvernu ida iha mundu bele prevé no kontrola. Agora Guvernu maka tenke halo reavaliasaun ba prioridade perante dezafius foun ke mosu iha oin karik pior liu no difisil liu tan hanesan alterasaun klimátika no aihan nebe ijize prontidaun Guvernu atu halo adaptasaun”; Prezidente Ramos Horta hatete ida ne’e ba jornalista sira iha konferensia imprensa iha Aeroporto Internacional Prezidente Nicolau Lobato Tersa 26/9/2023. [ag]

 

Prezidente Ramos Horta : Timor Leste Asumi Moras Tuberculose Ás Iha Mundu

Prezidente Repúblika Demokrátika Timor Leste DR. José Ramos Horta. (foto: André Gusmão)

Dili– Prezidente Repúblika Demokrátika Timor Leste DR. José Ramos Horta hatete, Timor Leste nia Problema moras tuberculse ka TBC kontempla iha lista estatístika organizasaun mundial saude nudar ás tebes iha mundu, situasaun ne’e nudar mos impaktu husi kestaun bé-mós, kestaun nutrisaun aat no ijieni nebe ejisti iha sosiedade Timor leste. “Iha simeira ONU nebe organiza husi organizasaun mundial saude ko’alia oinsa mundu tomak hamutuk ho parseiru sira hanesan Organizasaun Mundial Saude hodi tau matan ba moras nebe sira dehan bele evita; hanesan denge, malaria, tuberculose, tanba iha estatístika OMS kontempla Timor Leste nia problema moras tuberculose-tbc ás tebes, nebe reflete iha realidade katak; ema Timor barak labele asesu ba servisu iha rai liur, tanba teste deskobre barak kona moras tbc. Ida ne’e akontese tanba ligadu mos ho nutrisaun aat, falta bé-mós no ijieni iha uma laran iha sosiedade, por ezemplu; se bé-mós iha bakteria barak kontribui ba nutrisaun aat, entaun Organizasaun Mundial Saude halo tiha ona planu kampaiña boot atu tinan lima mai ne’e investimentu maka’as liu iha saude preventiva atu moras barak bele prevene deit ho edukasaun no ijieni”,  Prezidente Ramos Horta hatete ida ne’e ba jornalista sira iha konferensia imprensa iha Aeroporto Internacional Prezidente Nicolau Lobato Tersa 26/9/2023.

PM Xanana Fiar Adezaun TL Sai Membru ASEAN Sei Atrai Investimentu no Hasa’e Ekonomia TL JAKARTA 04 Setembro 2023.

Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão agradese bele partisipa iha forum Association of Southeast Asian Nation (ASEAN) Business & Investment Summit 2023 ba dala-43 iha Jakarta-Indonézia.

PM Xanana Fiar Adezaun TL Sai Membru ASEAN Sei Atrai Investimentu no Hasa’e Ekonomia TL
JAKARTA 04 Setembro 2023- Primeiru-Ministru Kay Rala Xanana Gusmão agradese bele partisipa iha forum Association of Southeast Asian Nation (ASEAN) Business & Investment Summit 2023 ba dala-43 iha Jakarta-Indonézia hodi rona esperensia matenek sira no fahe esprensia Timor-Leste ba nasaun membru sira.
Primeiru Ministru Kay Rala Xanana Gusmão aprezenta motivu Timor-Leste atu sai membru permanente ba ASEAN, tanba sei fó konfiansa no fiar ba mundu, hodi loke investimentu iha Timor-Leste.

Pozisaun ne’e aprezenta husi Xefe Governu Xanana bainhira sai orador hodi ko’alia kona-ba tema “Resilience and Stability in a Fractious Global Economy” iha forum ASEAN Business & Investment Summit ne’ebé foka liu ba ekonomia globál.
“Dada investor estranjeiru (Foregin direct investment) importante atu dudu ekonomia Timor-Leste, kria kampu servisu, moderniza no transforma estrutura ita nia ekonomia. Ami hakarak sai membru ASEAN ne’ebé konsentra iha sosidade ba kresimentu no dezenvolvimentu, ho partisipasaun, hodi aumenta rendimentu perkapita, esperansa moris, saúde no kombate pobreza,” dehan PM Xanana liu hosi deskursu iha Otél Sultan, Jakarta-Indonézia.

Tuir Xefe govenu, organizasaun regionál ne’e konsege hakesi nasaun sira ho diversidade kulturál, istória hodi forma komunidade ne’ebé ho komitmentu hamutuk ba toleransia, soliedariedade no servisu hamutuk, atu hametin fiar entre nasaun membru sira, hodi garante unidade paz no estabilidade iha rejiaun.

PM Xanana argumenta mós preokupa kona-ba alterasaun klimatika ne’ebé nasaun membru ASEAN no illas pasifiku sira hasoru.
“Ita hasoru kondisaun klima extrema, inundasaun, bai-loron naruk, anin no mós tasi-ben aumenta, no akontese tanba falla husi nasaun bo’ot sira, hodi atende mudansa klimatika no nasaun frajil sira mak sofre impaktu husi alterasaun klimatika. Illas pasifikas hanesan prova ida, tanba amesadu atu mout,” nia hatete.
Tanba ne’e, Xanana apela atu kria orden internasionál ne’ebé asenta ba vizaun soliedaridade entre ema no mós bem-estar komum, hodi ajuda mós nasaun frajil sira, atu hari’i reziliente no estabilidade.
Xefe exekutivu ne’ebe hanesan mós Pessoa Eminiente Organiasaun g7+ mós destaka kriasaun organizaun g7+ konstitui husi nasaun 20 husi Afrika, Azia, Mediu Oriente no Pasifika, hodi komunidade internasionál mós rona lian husi estadu frajil sira.
“Agora iha estatutu observador Organizasaun Nasoes Unidas (ONU) no bele fó prespetiva ho forma koletiva kona-ba agenda no servisu ONU, no apoia ONU hodi aumenta ativamente segurasa no estabilidade,” tenik PM.
Ba líder governu, ASEAN bele sai hanesan modelu dezenvolvimentu independente hodi hari’i kominidade ne’ebé mak solida, infraestrutura sosiál no estabilidade ekonomika.
“Ha’u ejize ASEAN atu halo barak tan, ha’u husu atu hateke ba ita nia rejisaun no sai parte ida husi rede global, hodi suporta nasaun frajil sira, iha ne’ebé domokrasia no direitus humanus tenke sai baze ba dezenvolvimentu estadu ida ho dame,” nia apela.
Iha fatin hanesan, Prezidente (Chair of ASEA-BAC 2023), Arsjad Rasjid P.M. hato’o agradese ba prezensa Primeiru-Ministru RDTL bele hola parte iha ASEAN Business Sumit 2023 hodi fahe mós hanoin di’ak sira hosi Timor-Leste nu’udar obserbador ASEAN no membru parmanente g7+.

“Sente orgullu tebes ba ita hotu hamutuk ho lider nasionál Timor-Leste no Primeiru-Ministru Timor-Leste, Kay Rala Xanana Gusmão hodi partisipa no fahe mós hanoin ba forum ASEAN ida ne’e,” nia hatete.

Timor-Leste nu’udar nasaun foun ida ne’ebé iha istória di’ak ho Indonézia no sai parseiru di’ak ba Indonézia no pais membru ASEAN tomak.

“Ita hakarak hametin liután relasaun di’ak ho Timor-Leste hodi hetan obejetivu ida interese komum entre rai ne’e ita sei haree Timor-Leste no ASEAN tomak. No agora relasaun ne’e estrateziku tebes hodi boot ekonomia global, tanba ne’e previleziu boot ida ba ha’u hodi konvida Primeiru-Ministru Xanana mai hato’o nia deskursu,” nia agradese.

Forum Business & Investment Summit 2023 partisipa mós hosi setór Privadu Timor-Leste ne’ebé hamahan aan iha Camara Comersiu Industria Timor-Leste (CCI-TL). (Media/GPM)

PR Jokowi no PM Xanana Deskute Komprimisiu Indonézia Apoia Rekursu no Ekonomia TL JAKARTA 04 Setembro 2023.

Prezidente Repúblika, Indonézia, Joko Widodo no exelensia Primeiru-Ministru Xanana Gusmão.

PR Jokowi no PM Xanana Deskute Komprimisiu Indonézia Apoia Rekursu no Ekonomia TL JAKARTA 04 Setembro 2023- Prezidente Repúblika Indonézia, Joko Widodo (Jokowi) no Primeiru-Ministru, Kay Rala Xanana Gusmão hala’o enkontru bilaterál hodi deskute komprimisiu Indonézia kontinua apoiu rekursu umanu no ekonomia Timor-Leste hola parte nu’udar membru Association of Southeast Asian Nation (ASEAN).

Prezidente Repúblika, Indonézia, Joko Widodo agradese bele hasoru malu no kongratula Xanana no membru tomak ne’ebé eleitu iha eleisaun demokratiku no simu posse foin lalais ne’e.

“Benvindo….,exelensia Primeiru-Ministru Xanana Gusmão ho delegasaun ministru sira hotu, no parabéns ba exelensia ba pose foin lalais ne’e. Indonézia no Timor-Leste nasaun maun alun, nune’e ita nia kooperasaun tenki hametin liután. Ha’u hakarak informa asuntu tolu, primeiru kona-ba Timor-Leste sai membru iha ASEAN, Indonézia sempre ajuda no aplikasaun Timor-Leste atu sai membru no kapasitasaun rekursu umanus ba membru governu sira ne’e importante,” dehan PR Jokowido durante reniaun Bilaterál iha Palasiu Prezidensiál, Jakarta.

Prezidente Jokowi dehan, Indonézia no Timor-Leste sei kontinua servisu hamutuk hodi ajuda rekursu umanu no setór ekonomia no dezenvolvimentu infra-estrutura Timor-Leste.

Iha fatin hanesan, Primeiru-Ministru Xanana hato’o uluk obrigado barak ba Prezidente Joko Widodo hodi konvida nia partisipa iha forum Association of Southeast Asian Nation (ASEAN) Business & Investment Summit 2023 ba dala-43 iha Jakarta-Indonézia.

“Ha’u hato’o obrigado barak ba exelensia fó konvite ne’e mai ha’u, ha’u orgullu tebes, hanesan prezidente dehan loos, ita maun alin no atendimentu durante ne’e di’ak tebes,ita hanoin katak, ida ne’e tenki metin liután,” dehan PM Xanana.

Xefe Governu kontraula Estadu Indonézia ne’ebé sai uma na’in hodi organiza forum ASEAN Business & Investment Summit ne’ebé konvida xefe estadu no xefe governu nasaun 26 inklui Timor-Leste hola parte nu’udar obserbador atu bele aprende matenek hosi nasaun membru sira.

PM Xanana too Palasiu Presidente Indonézia simu ho parede militár kontinua kedas ba sala’o hasai fotografia no asina livru de onra hodi kontinua hala’o kedas enkontru bilteràl.

Vizita PM Xanana akompaña direita hosi Vice Primeiru-Ministru no Ministru Koordenador ba Asuntu Ekonomiku, Ministru Turizmu no Ambiente, Fransisco Kalbuadi Lay, Ministru Negosiu Estranejerus no Kooperasaun, Bendito dos Santos Freitas, Ministru Interior, Fransisco Guterres, no Vice Ministru Negosiu Estranjerus Asuntu ASEAN, Milena Rangel, enkuandu PR Jokowi akompaña hosi Ministra Negosiu Estranjerus, Retno Lestari Prinsari Marsudi, Sekretaria Gabinete, Pramono Anung, Menki Polhukmam, Mahfud MD, no Ministru Agrikultura, Syahrul Yasin Limpo. (Media-GPM).

Deputada Maria Angelina : Guvernu Tenke Estabelese Missaun ASEAN Iha Jakarta

Deputada bankada partidu Libertasaun Popular Maria Angelina Sarmento.

Radio Voz Dili- Deputada bankada partidu Libertasaun Popular Maria Angelina Sarmento hatete, IX Guvernu agora iha estabilidade guvernativa konfortavel atu bele aselera lalais prosesu priensementu roadmape atu Timor Leste atu tama ba membru total ASEAN permanente, no tenke estabelese ona missaun ASEAN iha Jakarta, tanba ho nune’e sei aprezenta kumprimisiu forte ne’ebe sei hetan impressaun pozitivu husi ASEAN katak Timor Leste prontu duni ona atu tama ba membru total permanente ASEAN.

“Ita tenke estabelese missaun ASEAN iha Jakarta, no mos ita presiza haré ba pilár sira hanesan sosiokultural, pulítika no seguransa, tanba seriedade ASEAN nian atu aprova Timor Leste ninia adezaun ne’e tenke hatudu liu husi Timor Leste ninia kumprimisiu, tanba IX Guvernu iha estabilidade guvernativa konfortavel hodi bele fo prioridades lalais ba rekejitus 7 nebe sai roteiru ka roadmape ba Timor Leste nia adezaun ba ASEAN, inklui ida maka estabelese missaun ASEAN iha Jakarta. No hau fiar wainhira ita priense ona ida ne’e, sei laiha ona razaun barak ba ASEAN atu disidi ita nia adezaun iha tempu badak”, deputada Maria hatete ida ne’e ba Radio Voz iha Parlamentu Nacional Tersa semana ne’e. [ag]

Deputada Maria Angelina : Prezidente Repúblika Keta Interfere Kompetensia Guvernu

Deputada bankada Partidu Libertasaun Popular Maria Angelina Sarmentu.

Radio Voz- Deputada bankada Partidu Libertasaun Popular Maria Angelina Sarmentu konkorda ho atuasaun ordenamentu Guvernu Municipal Dili atu regula populasaun negosiante sira nebe okupa arbiru trotoar estrada públiku hodi fa’an sasan iha capital Dili, nia husu ba Prezidenete Repúblika DR. José Ramos Horta atu halo komunikasaun diak ho Primeiru Ministru, no keta interfere direta ba kompetensia ordemantu prezidente autoridade municipal Dili nebe hakarak hatur regras iha fatin estrada públiku sira iha cidade Dili nudar capital nasaun.

“Tenke aplika ordenamentu, tenke atua duni lei no ordem ba populasaun vendedores sira iha capital Dili nebe ukupa trotoar estrada públiku hodi fa’an sasan implika engrrafamentu nebe prezudika seguransa movimentu viaturas no passajeirus ema nebe la’o iha estrada públiku. Tenke mos atua populasaun sira nebe hakiak animal bibi, fahi, manu, husik lekar deit iha cidade laran namkari ultrapassa  iha dalan Estrada públiku. No tanba ne maka hanesan reprezentante povu ami lamenta ho reazen Prezidente Repúblika DR. José Ramos Horta nebe kontra hasoru fali atuasaun ordenamentu husi autoridade munisipiu Dili”, deputada Maria Angelina hatete ida ne ba Radio Voz iha parlamentu Nacional Tersa semana ne’e. [ag]

UNICEF Halo Kooperasaun Ho SECOMS Divulga Informasaun Internet Saudavel Ba Labarik

Billal Durrani, Reprezentante UNICEF iha Timor Leste Expedito Diaz Ximenes,
Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosial.

Dili– Reprezentante UNICEF iha Timor Leste Billal Durrani Tersa semana ne’e hala’o audiensia ho Sekretariu Estadu Komunikasaun Sosial iha paláçio Guvernu hodi diskuti kooperasaun atu divulga informasaun ba sosiedade labarik uza internet saudavel, no utiliza internet ho lolós.

“Ami orgulhu servisu hamutuk ho Guvernu liu husi kanál Radio komunidade sira no mídia Estatal hanesan Radio Televizaun Timor Leste no ajensia nuticiáriu Tatoli atu desimina informasaun no prodús programa kona ba direitu Labarik, ohin hau hasoru malu ho Sekretariu Estadu Komuniaksaun Sosial hodi diskuti kooperasaun hodi kontinua divulga informasaun kona ba direitu labarik, diskuti mos kona ba formasaun ba labarik no joven foin sa’e sira kona ba étika reportazen nebe involve labarik no feto, ko’alia mos kooperasaun divulga informasaun  internet saudavel ka utiliza internet ho lolós ba labarik no joven foin sa’e sira”, Billal Durrani hatete.

Sekretatiu Estadu komunikasaun social Expedito Diaz Ximenes hatete, iha era dijital  labarik sira livre los uza telefone android nebe koloka sasan pozitivu no sasan negativu, tanba ne SOCMOS ho UNICEF diskuti kooperasaun atu promove internet saudavel nebe atu lilmiti ba labarik estudantes ensino primaria no sekundaria sira so bele asesu internet ba deit materia eskola nian, la’os atu asesu ba situs violensia, pornografia no buat sira nebe prezudika labarik sira nia moral.

“Reprezentante UNICEF mai hasoru hau ko’alia asuntus rua kona ba kooperasaun atu kria internet saudavel atu proteze labarik sira bele uza internet ho lolós no saudavel, no kooperasaun hodi fo limiti pozitivu ba labarik eskola primária no sekundaria sira atu asesu internet limitadu ba deit materia eskola nian, no labele asesu ba situs violensia, pornografia no buat sira seluk nebe prezudika labarik sira nia moral ba futuru”, Billal Durrani no Expedito hatete ida ne’e ba jornalista sira iha okaziaun sira nia enkontru iha paláçio Guvernu Tersa 8/8/2023. [ag]

 

Embaixador Malasia : Harí Ministeriu Dezenvolvimentu Rural Kona Lós

Foto: Amarijit Sarjit Sing, Embaixador Malasia ba Timor Leste, Mariano Assanami Sabino, vice Primeiru Ministru kordenador asuntus sosiais no ministru dezenvolvimentu rural no abitasaun komunitaria.

Radio Voz Dili– Embaixador Malasia ba Timor Leste Amarijit Sarjit Sing hatete, harí ministeriu dezenvolvimentu rural iha Timor Leste kona lós ninia tempu, tanba maioria populasaun Timor Leste hela iha áreas rurais nebe sai sentru isu social, nia sujere vice Primeiru Ministru Assanami atu haré modelu sesesu dezenvolvimentu rural iha Malasia durante dékada hirak nia laran.
“Hau hasoru malu no halo ona diskusaun ho Vice Primeiru Ministru Mariano Assanami Sabino, hau haré ona igualidade pulítika dezenvolvimentu rural, no hau sujere ba vice Primeiru Minsitru atu hare modelu dezenvolvimentu rural nebe aplikadu iha Malasia, no hau fo pontu de vista katak estabelesementu ministeriu dezenvovimentu rural no hatúr ministru próprio ba asuntus social ne’e kona lós ninia tempu, tanba maioria populasaun Timor Leste hela iha áreas rurais, no isu-isu social sempre hahú mosu husi áreas rurais, no hau garante Malasia sei fo suporta ba dezenvolvimentu rural Timor Leste”, Amarijit hatete.

Vice Primeiru Ministru no Ministru kordenador asuntus sosiais no Ministru dezenvolvimentu rural no abitasaun komunitária Mariano Assanami Sabino hatete, nia hetan esperiensia barak husi embaxador Amarijit iha kontestu dezenvolvimentu rural no abitasaun, tempu ona atu povu Timoroan tomak hamutuk ho Guvernu hahú dezenvolvimentu maka’as husi areas rurais nebe koloka ema nudar centru ba dezenvolvimentu.
“Iha esperiensia barak nebe ita hetan husi embaxador Amarijit kona ba esperiensia Malazya nia dezenvolvimentu rural no abitasaun nebé susesu tebes, tempu ona atu ita hahú dezenvolviementu iha áreas rurais hodi muda ona sasan sira iha kraek, tanba dezenvolvimentu rural ne tenke integradu nebe koloka ema maka sai centru ba dezenvolvimentu, nune’e tenke tau buat hotu nebe importante ba ema ho lokus rurais hanesan; edukasaun, saude, estrada bé-mos no eletricidade rurais”, nia dehan.
Fazeadamente ministeriu tenke fasilita ona popualsaun sira nebe iha fasildides atu hamoris sira nia ekonomia, atu nune fasilidade sira nebe Estadu tau ona sai util ba aspetu ekonomia povu rural, “buat nebe fazeadamente ita tenke halo maka; povu sira nebe iha ona fasildiade estrada, bé-mos eleticidade, telekomunikasaun, ita tenke fasilita ona atu bele hamoris sira nia ekonomia, tanba estrada nebe ita loke ne’e tenke util ba aspetu ekonomia”, Vice Primeiru Ministru no embaxador hatete ida ne’e ba jornalista sira iha okaziuan sira nia enkontru iha Paláçio Guvernu Tersa semana ne’e. [ag]

The Alliance Bible Church Timor Leste Celebra Ordenamentu Pastoral Ba Dala Primeiru

The Alliance Bible Churh Timor Leste TABC-TL iha loron Domingu 16/7/2023 celebra ordementu pastoral dala primeiru hafoin nia ijistensia tinan 33 iha Timor Leste.

Radio Voz Dili – The Alliance Bible Churh Timor Leste TABC-TL iha loron Domingu 16/7/2023 celebra ordementu pastoral dala primeiru hafoin nia ejistensia tinan 33 iha Timor Leste, no konsagra Timotius Sudarsono no Asiana nudar pastor no pastora dala primeiru iha The Alliance Bible Church Timor Leste nia istoria.

Pastor celebrante ordenamentu pastoral Pdt. Yanvantius Tulai ne’ebe koloka nia pregasaun ordenamentu pastoral ho fundamentu Biblia II Timótius 1:5-18 ko’alia ba Radio Voz hatete, esensia husi ninia pregasaun iha Kultu ordenamentu pastoral ne’e maka; Ema Kristaun ida-idak Maromak fo don no hetan bolu santu hodi haklaken Maromak nia grasa, ema ne’ebe hetan bolu keta moe hodi fo sai novidade diak Evangélhu ba ema hotu, prontu sakrifika an ba Evanjélhu nudar konsekuensia lójiku, no kaer metin doutrina ka hanorin lós husi Evanjéllu salvasaun.

Pastor Yanvantius Tulai

“Esensia maka, Maromak fo don ba kada ema fiar ida-idak, ita nia knaar maka Maromak bolu ita ho Nia bolu santu, no ho bolu santu ne’e iha hakat hirak ita tenke hala’o, primeiru maka haklaken sai Maromak nia grasa nebé iha ita ida-idak, ema ida-idak iha don, segundu; keta moe fo testemuña kona ba Nai Maromak, ida ne’e klaru iha Maromak nia Liafuan katak; iha kada momentu ita iha opurtunidade hodi fo hatene Maromak nia Evanjélu, fo testemuña kona ba Maromak, no fo sai novidade diak ba ema hotu”, Pastor Yanvantius Tulai mos fo hanoin atu pastor sira nebe simu ona bolu atu haklaken Evanjélu tenke kaer metin doutrina hanorin lós Evanjélu nian, no

konsekuensias lójiku ne’ebe pastor sira  tenke prontu infrenta iha ministeriu haklaken Evanjélu maka terus tanba turturasaun, diskriminasaun, “Tuir fali maka prontu terus ba Evanjelu, konsekuensia lóziku husi ita tuir Nai maka Dalaruma ita hasoru diskriminasaun, ema halo turturasaun ba ita, ida ne hanesan impaktu ida husi ita nia ministériu ba Nai, tuir fali maka pastor no Nai nia atan sira iha Igreja tenke kaer didiak hanorin saudavel no lós, nebe Bíblia temi guida didiak rikusoin furak ne’e maka Evanjélu salvasaun, kaer metin no labele sés husi Evanjélu ne’e, labele nakdoko, tanba ne’e formasaun ba an rasik tenke nafatin atu pastor ida-idak nia fira labele nakdoko, fiél iha aplikasaun Maromak nia bolu iha ita to’o Nai Jesus fila fali mai, tanba apostolu Paulu hatete; kaer metin dotrina nebe saudavel, guida didiak rikusoin furak”, dehan pastor Yanvantius Tulai.

Emeritus Igreja Protestante Kehidupan Rohani Jakarta ne’e hein atu pastor Timótius Sudarsono no pastora Asiana nebe simu ona ordenamentu pastoral atu aproveita diak liberdade iha Nasaun Estadu de Direitu Demokrátiku Timor Leste hodi haklaken máximu Evanjélu ba ema hotu rona.

“Demokrasia iha Repúblika Demokrática Timor Leste ne’e singnifika katak respeita ema seluk nia opiniaun, Nasaun ne’e fo liberdade total ba ema hotu sidadaun sé deit atu hili no assumi relijiaun ne’ebe nia hakarak, ida ne’e opurtunidade furak atu bele serví Maromak ho tebes no sériu, haklaken Evanjélu hodi manán klamar, maibe mos asegura unidade no toleransia, respeita ema seluk nia relijiaun, maibe labele halo konsensus ho prinsipiu ita nia fiar, no labele komete iha doutrina ka hanorin nebe kontradís ho Evanjélu nia hanorin, liberdade demokrasia permite kualker relijiaun bele tama, maka ema Kristaun nebe  nia fiar fraku fasil influensiadu, tanba ne importante tebes povu Igreja involve iha formasaun ispiritual atu sira nia fiar la nakdoko”, pastor Yanvantius Tulai enkoraja povu The Alliance Bible Church Timor Leste atu kolabora fo apoiu moral no finansial ba pastor Timotius Sudarsono no pastora Asiana nebe foin simu ordemantu pastoral, tanba servisu pastor labele atinji alvu wainhira laiha apoiu husi povu Igreja.

Pastor Timotius Sudarsono no Pra. Asiana

Pastor Timotius Sudarsono no Pastora Asiane Hew

Enkuantu Pdt. Timotius Sudarsono ne’ebe simu ordenamentu pastoral ne’e ko’alia ba Radio Voz hatete, ninia responsabilidade pastoral atu lori Igreja ba futuru, nia sei hahú atividade pastoral ho hanorin Evanjélu ba labarik, “Prosesu ministeriu pastoral ami saudades atu povu hahú iha abut, buras sa’e no fo fuan, tenke hahú husi Igreja laran, tanba kualidade husi laran maka sei fo impaktu ba liur, durante ne ami nia atividade barak liu aplika formasaun hodi alkansa klamar, oportunidade ba futuru ita hahú husi nivel familia uma kain, no vizaun ba nasaun ne barak liu fo edukasaun ba komunitas labarik ne’ebe presiza iha apoiu fasilidades hodi bele hamosu impaktu ba ita nia atividades, tanba servisu edukasaun ba labarik sei fo implikasaun pozitivu ba ejistensia Igreja iha futuru, tanba ne’e maka ami nia ministeriu durante ne’e foka maka’as liu ba edukasaun labarik, atu ita bele alkansa klamar sira”, nia dehan.

Tipu programa seluk ne’ebe mos sei aplika iha nia ministeriu maka doasaun social ba labarik iha familia umakakain, no ba ema kbiit laek, “Ho Maromak nia tulun loke dalan, ba oin ami mos sei aplika atividade pastoral karater social hodi fo ajudus social ba moris diak labarik sira iha familia umakain kbiit laek sira, ajuda mos ba komunitas ema vítima  iha uma mahon sira iha capital Dili”, nia isplika.

Pastor Timortius loke odamatan ba públiku ba kualker ema sidadaun ne’ebe deit atu partisipa programa Kultu The Alliance Bible Church Timor Leste, no prontu simu kualker sidadaun ne’ebe deit ke hakarak sai membru The Alliance Bible Church Timor Leste, “The Alliance Bible Church oras ne’e iha ona povu membru to’o nain 50 ativa iha programa Igreja, no odamatan nakloke ba kualker ema sé deit tantu sidadaun nasional Timor Leste ka estranjeirus sira ne’ebe seidauk pertense ba povu kongregasaun  Igreja ruma, no hakarak sai membru The Alliance Bible Church Timor Leste”, nia konvida.

Kultu jeral iha loron dumingu oras tk.8:00 dader kultu jeral, tk.10:00 dader Kultu eskola dominikal, kultu orasaun iha loron kuarta tk.7 kalan, kultu husi familia ba familia kada fulan dala ida.

Iha nia programa kultu sira The Alliance Bible Church Timor Leste uza lian Indonesia, no  akompanha ho evolusaun progresu ba oin to’o tempu sei uza mos lian Tetun no lian Chinesa ka mandarin. [ag]

Are you raising children alone?

‘Weeping may last through the night, but joy comes with the morning.’ Psalm 30:5 NLT

One marriage expert says a single mother sent him a story that helped explain the loneliness and stress often faced by those raising children alone. She said she was looking out of her window one drizzly day and saw a mother robin and her little ones perched in a nest. As the rain poured down, the mother bird covered her chirping chicks beneath her extended wings. Then the hail began to fall. Instead of tucking her head safely in the nest, the mother robin raised her head upward and took the blows to protect her young. All of the chicks made it safely through the storm. What a graphic illustration of the challenges of single parenting! The responsibility of raising kids alone is unrelenting, requiring a mum or dad to earn a living, cook, clean, supervise homework, take care of sick kids, and so on. Beyond these day-by-day duties, they must figure out how to meet their own personal and spiritual needs. Taken in context, this may be one of the toughest assignments on earth. Single parents, whether mothers or fathers, need our continued support and prayers. To those who are taking the blows on behalf of their children, be assured that better days are coming. The storm you’re in won’t last forever. A beautiful rainbow will soon appear. When the job has been completed, and a brood of healthy little birds has been raised, there will be sweet benefits for the parents who don’t fly away. God’s Word promises: ‘Weeping may last through the night, but joy comes with the morning.

SoulFood: 2 Kings 18:17 – 20:21, Matt 25:1-23, Ps 115, Pro 8:1-3

Renungan Hari Ini [The Word for Today] is authored by Bob and Debby Gass and published under licence from UCB International Copyright ©

Self Care is not Selfish

Self Care is important

It Isn’t How You Start, But How You Finish

By: Pastor Greg Laurie In 2017 on New Year’s Eve in New York City, visitors to Times Square were encouraged to bring whatever they wanted out of their lives and throw it into a giant shredder. Some people shredded paper on which they had written unpleasant memories,...

Waiting on God

In his series Waiting on God, Pastor Jeff Vines challenges us to wait patiently on God when we don’t know what His will is. Most of us want God to open up the windows of heaven and pour out His blessings on us. But it is usually something specific that we have cried...

Living in Purpose

By Author: Sabrina Peters When you hear the term ‘purpose’, what words come to mind? Success? Happiness? Meaning? Wealth? Marriage? Influence? Affluence? Talent? Relationships? As a Christian, I find my answer in God’s Word. Romans 12:1-2 (TM) puts it like this, “So,...

Making Peace with Unfulfilled Dreams

As a kid, you had big hopes and dreams for your life. And then, reality set it. In this Focus on the Family video Chrystal Evans Hurst shares how she had to place her aspirations aside first, as a teenage single mother, then again later in life when she became the...